Tööinspektsioon lõi 2015. aastal töökeskkonna konsultatsiooniteenuse, et pakkuda tööandjatele personaalsemat tuge ja nõu. Konsultatsiooniteenus on tööandjatele tasuta ja konsulteerimisi viiakse läbi kogu Eestis.
Konsultatsiooniteenus on eelkõige mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kuna väikese ettevõtte juht puutub igapäevatöös kokku kümnete teemadega: müük, turundus, raamatupidamine, tootmine, klientide pretensioonid, personalitöö ja veel palju muudki, mis nõuab eriteadmisi ja -oskuseid. Paraku võivad lahendamist vajavate probleemide rägastikus jääda n-ö vaeslapse ossa töötajate ohutust ja tervishoidu puudutavad teemad, mis aga võib nii töötajale kui ka tööandjale kurjasti kätte maksta, näiteks siis, kui töötaja saab töökohal tervisekahjustuse.
Samuti on konsultatsiooniteenus mõeldud alustavatele ettevõtetele, et töötervishoiule ja tööohutusele algusest peale tähelepanu pöörata. Paraku näeme tänapäevalgi ettevõtteid, mis on mitmeid aastaid tegutsenud aga töökeskkonna ohutusega ei ole eriti tegeletud.
Töökeskkonda tuleb panustada sest olukorras, kus Eestis tööjõud väheneb peavad tööandjad ennast töötajale atraktiivseks tegema. Näiteks, miks peaks väljaõppinud ja kvalifitseeritud keevitaja tahtma töötada ettevõttes, kus puudub ventilatsioon ja olmetingimused on kesised, kui tal on võimalus minna tööle ettevõttesse, kus panustatakse töötajate heaolusse?
Millega konsultandid tegelevad?
Töökeskkonna konsultantide peamine tööülesanne on konsulteerida tööandjaid töötervishoiu ja tööohutuse teemal. Konsultant nõustab tööandjat pigem töökeskkonna juhtimissüsteemi loomisel, mitte ei otsi töökeskkonnast üksikuid puudusi. Konsultanti saab kutsuda nii ettevõtte üldisele konsulteerimisele, mis hõlmab kogu töökeskkonda ja dokumentatsiooni, kui ka mingi kindla töökeskkonna valdkonna (nt isikukaitsevahendite kasutamine, juhendamiste ja väljaõppe korraldamine jne) konsulteerimisele.
Kogu ettevõtte konsulteerimise teenust pakutakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Suurtes ettevõtetes tuleb enne külastust ära määratleda konsulteerimise valdkond, nt tervisekontrolli või juhendamiste ja väljaõppe korraldamine või toimub konsulteerimine mingis kindlas osakonnas. Valdkonna määratlemine on vajalik, et konsulteerimise ajal jõuaks keskenduda olulisele, mitte ei peaks kiirkorras kõik teemad läbima. Kui selgub, et arutamist vajavaid teemasid on rohkem, on võimalik uus konsulteerimine kokku leppida.
Mida konsultant ei tee?
Töökeskkonna konsultant ei koosta ettevõttesiseid dokumente ega nende projekte (nt riskianalüüsi, ohutusjuhendit). Küll aga on võimalik koos olemasolevad dokumendid nt töökeskkonna riskianalüüs ja ohutusjuhendid üle vaadata ja arutada, mida saaks dokumentides paremini kajastada või millele rohkem tähelepanu pöörata. Samuti ei vii konsultant läbi töötajate juhendamist ega väljaõpet.
Millal konsultant ettevõtet külastada ei saa?
Konsultant ei saa külastada ettevõtet, kus toimub järelevalvemenetlus (sh menetlus tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimiseks). Tööinspektsioon soovib hoida lahus järelevalvemenetluse ja konsultatsiooniteenuse, et vältida hilisemaid arusaamatusi üheaegselt toimuva menetluse ja konsulteerimise tulemuste tõlgendamisel.
Kuidas konsulteerimine toimub?
Konsulteerimine algab sissejuhatav vestlusega, vajadusel täpsustatakse, millisele osale töökeskkonnast või millisele teemale tuleks erilist tähelepanu pöörata. Seejärel tutvutakse ettevõtte töökeskkonnaga, tehakse (tootmistsehhis, kontoris, laudas vms) ringkäik. Konsultandi üheks eeliseks on võime vaadata töökeskkonda värske pilguga – ta ei ole harjunud näiteks käiguteel oleva juhtmega ning märkab seda kindlasti. Samas töötajad, kes juhet iga päev näevad, ei pööra sellele enam suuremat tähelepanu. Lisaks oskavad konsultandid töökeskkonna kitsaskohti märgata kuna see on nende igapäevane töö ning nad näevad töökeskkondades väga erinevaid probleeme. Töökeskkonna konsultandid näevad erinevaid töökeskkondi ja seetõttu oskavad soovitada nähtud häid praktikaid ja lahendusi, millest konsulteeritaval võib abi olla.
Kui töökeskkonnaga on tutvutud, vaadatakse üle dokumendid (nt riskianalüüs, ohutusjuhendid, juhendamiste registreerimine ja muud asjakohased dokumendid). Vajadusel annab konsultant soovitusi, kuidas dokumente asjakohastada.
Lõpetuseks räägitakse veel kord läbi avastatud puudused ning soovitused töökeskkonna parandamiseks.
Peale konsulteerimist
Viie tööpäeva jooksul pärast konsulteerimist saadab töökeskkonna konsultant tööandjale külastusest kirjaliku kokkuvõtte.
Kui tööandjal on peale konsulteerimist küsimusi või soovitakse tehtud tegevused üle vaadata siis võib julgesti konsultandi poole pöörduda. Konsultandi roll ei piirdu ühe külastusega vaid soovi korral on võimalik koostööd teha ka pikemalt. Näiteks on meil kliente, kes meid uuesti konsulteerima kutsunud sest töökeskkonnaspetsialist on vahetunud ning uus spetsialist soovib ennast kiiresti teemaga kurssi viia.
Peale konsulteerimist antakse tööandjale aega, et ta saaks konsultandi soovitusi ellu rakendada, ning sel ajal tööinspektorid ettevõtet kontrollima ei tule. Erandiks jäävad olukorrad, mis viitavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisele – need võivad ilmneda tööõnnetuse või kutsehaigestumise teatisest või kaebusest.
Kuidas saab töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse kutsuda?
Kui soovite kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse, saatke e-kiri Tööinspektsiooni üldaadressile ti@ti.ee.
Küsimuste korral võtke ühendust töökeskkonna konsultandi Rein Reisbergi (telefon 504 8935, rein.reisberg@ti.ee) või töökeskkonna konsultandi Piret Kaljulaga (telefon 529 5020, piret.kaljula@ti.ee).