Igas ettevõttes, sõltumata selle suurusest, peab olema määratud töökeskkonnaspetsialist – töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus vastavalt õigusaktide nõuetele – näiteks riskianalüüsi läbiviimine või töökeskkonnavolinike valimine.
Tööandjal on töökeskkonnaspetsialisti määramiseks kolm võimalust:
- määrata töökeskkonnaspetsialist oma töötajate hulgas,
- kasutada välise teenusepakkuja teenuseid,
- täita ise (juhatuse liikmena) töökeskkonnaspetsialisti kohustusi.
Suurettevõttes töötab sageli üks või mitu põhikohaga töökeskkonnaspetsialisti, väikeettevõttes piisab, kui töökeskkonnaspetsialisti ülesanded on määratud ühele töötajatest teiste tööülesannete kõrval. Kes töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täidab või kui palju töökeskkonnaspetsialiste ettevõte vajab, otsustab tööandja ise – spetsialistide arv peab olema piisav ohutu töökeskkonna korraldamiseks, arvestades ettevõtte suurust ning sealse töökeskkonna ohtlikkust.
Töökeskkonnaspetsialisti määramisest teavitab tööandja kümne päeva jooksul määramisest arvates Tööinspektsiooni kirjalikult või Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed.
Ka töökeskkonnaspetsialisti määramise korral töötajate hulgast jääb lõppvastutust ohutu töökeskkonna eest kandma tööandja.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesanded
Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada ohutud töötingimused vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Näiteks korraldab töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohud töötajate ohutusele ja tervisele. Riskianalüüsi tulemuste alusel koostatakse tegevuskava ohtude kõrvaldamiseks või nende mõju vähendamiseks.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on ka igapäevane töötingimuste jälgimine ohutuse tagamiseks – kui ilmneb otsene oht töötaja elule ja tervisele, siis on töökeskkonnaspetsialisti kohustuseks kuni ohu kõrvaldamiseni töö ajutiselt peatada. Töötaja on seaduse järgi kohustatud töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonnaalaseid korraldusi järgima. Tööandja kohustuseks on tagada, et töökeskkonnaspetsialistil on olemas tööks vajalikud töövahendid.
Töökeskkonnaspetsialist kaasab oma tegevusse ka teisi osapooli – muuhulgas töötajaid ja nende esindajaid (küsides näiteks nende arvamust töökohal esinevate ohtude osas või kaasates nad isikukaitsevahendite valimisse) ning töötervishoiuteenuse osutajaid (tellides näiteks tööhügieenikult töökeskkonna ohutegurite mõõtmise teenust või konsulteerides tööpsühholoogiga töötajate tööalaste pingete maandamise osas).
Töökeskkonnaspetsialisti pädevus
Töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, peab olema töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega. Kui selline töötaja ettevõttes puudub, peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist spetsialisti. Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui tal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused.
Nõudeid töökeskkonnaspetsialisti teadmiste ja oskuste omandamise viisile ei ole. Oluline on, et tal on olemas töökeskkonnaalased teadmised ja oskused, mis on piisavad, et mõista ettevõtte töökeskkonnas esinevaid ohte ja korraldada tegevusi vältimaks tööõnnetusi ja tööga seotud haigestumisi.
Tööandja huvides on koolitada töökeskkonnaspetsialisti, et see oskaks korraldada ettevõtte töökeskkonnaalast tegevust vastavuses õigusaktide nõuetele. Nii on võimalik vältida mitte ainult seda, et tööõnnetuse või tööga seotud haigestumise puhul ei esitataks nõudeid, ennekõike rahalisi, tööandja vastu, vaid seda, et neid juhtumeid üldse ei oleks.
Selleks , et töökeskkonnaspetsialist oleks pädev, peab ta vähemalt:
- tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte;
- olema teadlik töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise põhimõtetest;
- omama teadmisi töökeskkonna ohuteguritest ja oskama välja selgitada, millised neist ettevõttes esinevad;
- olema teadlik ohuteguri mõju vähendamiseks kasutatavatest abinõudest;
- teadma, milliseid töid ja millistes tingimustes ettevõttes tehakse;
- olema kursis töövahendite ohutuse ja töövahendite ohutu kasutamisega.
