Teema algatus pärineb foorumi postitusest “Esmane haigusleht ja järg“. Küsimus: esmane haigusleht on 2 päeva, järg on 12 päeva. Mõlemad originaalid saadan haigekassasse ja tööandja ei pea kummagi eest maksma?

Ajutine töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel isikutele, kes on kindlustatud tööandja poolt, avaliku teenistujana, võlaõigusliku lepingupartneri kaudu, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Hüvitise määramine igal konkreetsel juhul sõltub töövõimetuslehe liigist ja tööst vabastamise  põhjusest.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine:

• töölepingu alusel töötavale isikule makstakse alates haigestumise või vigastuse 4. kalendripäevast;
• töölepingu alusel töötavale isikule maksab haigestumise või vigastuse 4. kalendripäevast kuni 8. kalendripäevani haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust;
• alates haigestumise või vigastuse 9. kalendripäevast maksab haigushüvitist haigekassa 70% isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust;
• haigekassa maksab FIE-le (füüsilisest isikust ettevõtjale), võlaõigusliku lepingu sõlminud isikule ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele haigushüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest neile haigushüvitist ei maksta;
• raseda haigestumise või vigastuse korral tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellisel juhul maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast ja 70% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Haigekassa maksab raseda (ka FIE, võlaõigusliku lepingu sõlminud isiku ja juhtimis- või kontrollorgani liikme) haiguse või vigastuse korral haigushüvitist töövabastuse teisest päevast alates 70% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust;
• tööandja ei pea hüvitist maksma: sünnituslehtede, lapsenduslehtede ja hoolduslehtede puhul ning haiguslehtede puhul nendel juhtudel, kus töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle üleviimine ning raseda haigestumine või vigastus;
• hooldushüvitisi maksab haigekassa töövabastuse esimesest päevast 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust;
• sünnitushüvitist maksab haigekassa töövabastuse esimesest päevast 100% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust;
• lapsendamishüvitist maksab haigekassa töövabastuse esimesest päevast 100%-lises määras eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.

Haigushüvitise väljamakse tegemine

• Tööandja maksab töötajale haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.
• Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide laekumisest haigekassasse.

Esmane ja järgleht

Sageli võib tööandjale tekitada segadust asjaolu, kui töötaja toob järjestikku mitu haiguslehte. Antud olukorras tuleb tööandjal tähelepanu pöörata sellele, kas tegemist on ühe haigestumisega ja selle käigus on isikule väljastatud mitu haiguslehte või on olnud kaks erinevat haigestumist.

Nimetatud asjaolust saab tööandja aru, kui vaatab töövõimetuslehtede päist, st seda osa, mida täidab arst või ämmaemand. Esmase lehe töövabastuse alguskuupäeva märgib järglehe väljastaja järglehele. Tööandja maksab hüvitist 4. kalendripäevast kuni 8. kalendripäevani, arvestades esmase lehe töövabastuse alguskuupäeva. Seega võib tööandjal ette tulla olukord, kus ta peab töötajale hüvitist maksma täielikult või osaliselt järglehe alusel, kuna esmase töövõimetuslehe pikkuseks on alla 8 kalendripäeva.

Õigus saada haigushüvitist haigekassast tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates. Tähtis ei ole asjaolu, kas tegemist on esmase või järglehega, vaid tähelepanu tuleb pöörata esmase lehe töövabastuse, s.o haigestumise alguskuupäevale.

Kui tööandja maksab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12²  alusel töötajale haigushüvitist, teeb ta kindlustatud isikult saadud haiguslehest koopia, kannab sinna nõuetekohased kanded ning esitab koopia seejärel haigekassale. Originaalleht jääb tööandjale.

Kui tööandja ei maksa haigushüvitist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12²  alusel, esitab ta haigekassale haiguslehe originaali. Nõuetekohased kanded tehakse sellisel juhul töövõimetuslehe originaalile.

Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast.

Töövõimetuslehe peab haigekassale esitama hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast. Töövõimetuslehe hilisema esitamise korral keeldub haigekassa hüvitise maksmisest.

FIE esitab oma töövõimetuslehe haigekassale ise.

Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.

Kõikide haiguslehtede (sh kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassa esmaste lehtede kannetest. Koopia haiguslehest esitatakse juhul, kui tööandja on selle lehe alusel töötajale haigushüvitist maksnud.

Täpsustav küsimus: Kas selgitaksite palun täpsemalt olukorda, kus esmane leht on lühem (nt 2 päeva) kui periood, millesse mahuks ka tööandja makstav haigushüvitis (4.-8. päeva eest), ja sellele järgneb järgleht kolmandast päevast, kas siis igal juhul maksab haigushüvitist haigekassa järglehe esimesest päevast, kuigi tööandja makstava haigushüvitise periood ei ole n-ö täis. Ehk et kui sama haigusjuhtumi korral esmane ja järgleht moodustavad ühe terviku, kas siis, kui esmane leht oli 2 päeva, tööandja haigushüvitist ei maksa ja haigekassa maksab haigushüvitist alates järglehe esimesest päevast või kehtib tööandjale siiski (kui mõelda, et tegemist on justkui ühe tervikuga) 4.-8. haiguspäeva eest ja 9. päevast alates maksab juba haigekassa. Vastab Eesti Haigekassa Harju osakonna asedirektor Lia Rannamets Tööandja maksab hüvitist 4. kalendripäevast kuni 8. kalendripäevani arvestades esmase lehe töövabastuse alguskuupäeva. Esmase lehe töövabastuse alguskuupäev on järglehe väljastaja poolt lehele ka märgitud. Seega võib tööandjal ette tulla olukord, kus ta peab töötajale hüvitist maksma täielikult või osaliselt järglehe alusel, kuna esmase töövõimetuslehe pikkuseks on alla 8 kalendripäeva. Ühe haigusjuhu käigus väljastatud esmast haiguslehte ja selle järglehti tuleb menetleda ühe juhtumina. Päevade lugemine algab haigestumise esimesest päevast, s.o esmase lehe alguspäevast. Kui esmane leht on 2 päeva, siis järglehe esimese päeva eest ei maksta  – see on töövabastuse 3. päev – ja tööandja hakkab maksma haigestumise 4. päevast, ehk toodud näite puhul järglehe 2. päevast alates. Kui esmane leht on nt 2 päeva ja järgneb järgleht ning tegemist on ühe tervikliku haigusjuhuga, siis maksab 4.-8. haiguspäeva eest tööandja ja alates 9. päevast alles haigekassa.

Vaata lisaks: Töövõimetushüvitise abitabel