Paljud autojuhid on pöördunud tööinspektsiooni poole murega, et ollakse tööandja käsutuses kaksteist tundi, kuid selle eest saadav töötasu on väike. Kuidas selline tunne tekib, mis sellist arvamust tekitab?
Artiklis tutvustab autor samm-sammult ühele juhtumile tuginedes autojuhtide tööajaga seonduvat probleemi, kuidas seda uuritakse ja mida peaksid autojuhid meeles pidama.
Autojuhi ja tema tööajaga seotud mure lahendamiseks lepitakse ühe juhiga kokku, et ta tuleb konsultatsioonile. Vestluse käigus siis uuritakse, millest on selline tunne tingitud. Alustuseks küsitletakse, et mida juht tööaja jooksul teeb. Selgub, et tegemist on riigisisese jaotusveoga ning juhi ülesandeks on kõigepealt kauba pealelaadimine ning seejärel määratud klientideni viimine. Tellijate juures laeb autojuht loomulikult kauba ka maha.
Järgmisena tutvutakse liiklusseaduses kirjutatuga ning uuritakse salvestuslehti.
Liiklusseaduse § 130 lg 3 ütleb, et juhi tööaeg on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama.
Edasi on liiklusseaduse § 131 lg 3 kirjas, kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt.
Järgmisena vaadeldakse, et millised toimingud on salvestuslehele registreeritud. Tulemus on üllatav – ei ühtegi registreeritud toimingut, mis kajastaks kauba peale- ja mahalaadimist.
Juhitl küsitakse, et miks siis ei ole registreeritud nõuetekohaselt "muud tööd". Autojuhi vastus seepeale on, et tööandja ei arvesta seda aega tööajana. Sarnaseid ütlusi on tööinspektor kuulnud ka varem, nagu näiteks: ei ole aega; tööandja ei luba lülitit kasutada; koolitusel öeldi, et pole mõtet; milleks teda üldse vaja on.
Selgituseks toob inspektor näite ja selgitab, miks vastava režiimi salvestamine on juhile kasulik ja et tulevikus ei tekiks tunnet, et töö eest on liiga vähe tasu saadud.
Näide
Juht on tööandja käsutuses kaksteist tundi ööpäevas. Märtsikuus on kakskümmend kaks tööpäeva ehk 176 normtundi.
Kui juht registreerib kõik toimingud, siis tööaja jooksul peab ta tegema vähemalt ühe 45-minutilise vaheaja. Meie näite puhul võtame vaheajaks ühe tunni. Artikli alguses saime teada, et vaheaegu ei arvestata tööaja sisse. Võttes vaheaja maha jääb järele üksteist tundi tööaega, millest sõidule kulub viis tundi ja "muuks tööks" kuus tundi. Tekib ka kolm tundi ületunnitööd. Kuu jooksul koguneb 66 tundi, s.o kaheksa täiendavat vaba päeva.
Viime tunnid rahalisse vääringusse. Töötamise üldise kokkuleppe alusel on siseriiklikul autoveol tunnitasu 2.80 eurot. Kuu aja jooksul saame tasuna sõidu eest 308.00 eurot ja "muu töö" eest 369.60 eurot.
Selle näite puhul on ilmselge, et kui juht ei kasuta lülitit, siis ta kaotab töötasus ja jääb ilma teenitud lisa puhkepäevadest.
Kokkvõtteks soovitan autojuhtidel järgida kehtestatud nõudeid töörežiimide registreerimisel ja siis ei teki ka tunnet, et töö eest on liiga vähe makstud.
