Minu senise kaheteistaastase töökogemuse vältel on alati selgelt eristatud töötaja ja juhatuse liikme õigussuhteid. Tuleneb ju ka töölepingu seadusest otsesõnu, et juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavale lepingule ei kohaldata töölepingu seadust (töölepingu seaduse § 1 lg 5). Kui juhatuse liige tegeleb ainult äriühingu juhtimise ülesannete täitmisega ning muid tööülesandeid ei täida, saab temaga sõlmida üksnes juhatuse liikme lepingu (ehk käsundusleping vastavalt võlaõigusseaduse sätetele). Kuna tegemist ei ole töösuhtega, siis üksnes töötajatele kehtivad kaitsenormid juhatuse liikme suhtes ei kehti. Eeltoodud lähenemine ei ole enam siiski enam ainuõige.
Kas juhatuse liiget käsitletakse töötajana kollektiivse koondamise korral?
Euroopa Kohus asus kohtuasjas C-229/14 (Balkaya vs Kiesel Abbruch und Recycling Technik GmbH) seisukohale, et teatud juhtudel on äriühingu juhatuse liikmel tagatud töötajatega võrdne kaitse. Vaidluse asjaolude kohaselt lõpetas Saksamaa äriühing majanduslikel põhjustel äritegevuse ühes oma ettevõttes ning lõpetas töölepingud kõikide ettevõtte töötajatega. Ettevõttes olid tööl 19 töölepingu alusel töötavat isikut, 1 juhatuse liige ja 1 tööhõivetalituse ümberõppe raames tegutsenud praktikant.
Äriühing ei käsitlenud töölepingute ülesütlemist töötajate kollektiivse koondamisena ega järginud kollektiivse koondamisega kaasnevaid erinõudeid. Nimelt leidis äriühing, et kuna ettevõttes oli alla 20 töötaja, ei ole tegemist kollektiivse koondamise olukorraga nii kollektiivse koondamise direktiivi 98/59/EÜ kui ka Saksa õiguses kohaselt. Üks äriühingu töötajatest vaidlustas tema töölepingu ülesütlemise väitega, et tegemist on siiski kollektiivse koondamise olukorraga. Töötaja väidetel tuli töötajatena käsitleda ka juhatuse liiget ning ümberõppe raames tegutsenud praktikanti. Vaidlust lahendanud Saksa kohus esitas eeltoodud küsimustes Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.
Euroopa Kohus andis juhatuse liikmele kollektiivsel koondamisel töötajaga võrdse kaitse
Euroopa Kohus asus seisukohale, et mõistet töötaja tuleb Euroopa Liidu õiguskorras tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning töötaja määratlus siseriiklikus õiguses ei mõjuta töötaja määratlust liidu õiguse mõttes. Vaidlusaluses asjas oli juhatuse liikmel äriühinguga alluvussuhe – mh valiti isik juhatusse osanike koosoleku poolt, ta võidi iga hetk oma tahte vastaselt juhatusest tagasi kutsuda, juhatuse liige allus osanike koosoleku juhtimisele ja kontrollile, ta sai tegevuse eest tasu. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et sellise juhatuse liikme näol on tegemist töötajaga direktiivi 98/59/EÜ mõistes ning ta vajab kollektiivse koondamise korral direktiiviga ettenähtud kaitset. Samuti leidis kohus, et töötajana tuleb käsitleda ka tööhõivetalituse poolt tasustatud ettevõtte praktikanti.
Oodata on täiendavat juhatuse liiget töötajana käsitlevat kohtupraktikat?
Seega, äriühingu juhatuse liikmeid, kelle tegevuses esinevad töösuhtele iseloomulikud tunnused (nt isik ei oma osalust samas äriühingus, tal on äriühinguga alluvussuhe, ta täidab ülesandeid tasu eest), võib teatud juhtudel käsitleda töötajatena koos sellega kaasnevate hüvedega. Kuigi vaidlusaluses asjas käsitles Euroopa Kohus äriühingu juhatuse liiget töötajana kitsalt kollektiivse koondamise direktiivi valguses, on siiski tegemist märgilise lahendiga. Nimelt sedastas kohus, et töötaja mõistet tuleb hinnata ühetaoliselt, defineerida töösuhte objektiivsetest tunnustest lähtuvalt ning igal üksikul korral eraldi hinnata. Eeltoodu valguses on tõenäoline, et lähitulevikus laiendab kohtupraktika veelgi juhtumeid, millal äriühingu juhatuse liiget võidakse samastada töötajaga.
