Eesti ning rahvusvaheline tööõigus tunnustavad töötajate esindamise vajalikkust tõstmaks töösuhete kvaliteeti. Töötajate valitud esindajad omavad tavatöötajast paremaid teadmisi ning on töösuhetes paremini kaitstud, mistõttu saavad osaleda aktiivsemalt töötajate huvide kaitsmisel.

Eestis on nelja liiki töötajate esindajaid:

• töötajate usaldusisik – töötaja, kes on valitud töötajate üldkoosolekul esindama kogu töötajaskonna huve;
• ametiühing – töötajate loodud ühendus, mille peamine eesmärk on oma liikmete huvide kaitsmine;
• töökeskkonna esindajad– töökeskkonna volinik ning töökeskkonna nõukogu töötajate valitud liikmed, kes esindavad töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes;
• üleühenduselise ettevõtja töötajate esindajad – töötajad, kes on valitud esindama kogu ettevõtte töötajaskonda keskjuhatuse juures.

Töötajate esindajad on loodud nii, et ühe olemasolu ettevõttes ei takista teist. Ideaalses ettevõttes on olemas nii töötajate usaldusisik, ametiühing kui ka töökeskkonna esindaja. Nende ülesanne on üksteist täiendada, et saavutada võimalikult suur rahulolu nii töötajate kui ka töötamisega.

Töötajate esindamist reguleerivad järgmised seadused:
– Töötajate usaldusisiku seadus
– Ametiühingute seadus
– Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
– Töötajate üleühenduselise kaasamise seadus

 

Töötajate usaldusisik

Töötajate usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga. Töötajate usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused ning tagatised esindusülesannete täitmisel, mistõttu on temal kergem töötajaid esindada kui töötajatel endal.

Miks valida töötajate usaldusisik?

Igale töötajale on kasulik, kui töötajate usaldusisik on valitud.

Erinevalt ametiühingust, esindab töötajate usaldusisik kõigi töötajate huve ja peab nendega arvestama. Seega ei piisa ametiühingusse mittekuuluvale töötajale, kui ettevõttes on ametiühing, kuid ei ole töötajate usaldusisikut.

Lisaks sellele tagab ainult töötajate usaldusisiku olemasolu alla 30 töötajaga ettevõttes kõigi töötajate informeerimise ja konsulteerimise olulistes küsimustes. Töötajate usaldusisiku puudumisel tööandjal sellist informeerimise ja konsulteerimise kohustust ei ole.

Kõige olulisem töötajate usaldusisiku olemuses on tema nii öelda vahendajaks olemine. Töötajate usaldusisik on see, kellel peab olema ettevõtte plaanide ja tegemiste kohta kõige värskem informatsioon. Tal on kohustus vahendada infot tööandjalt töötajatele ning vastupidi. Samuti saab töötajate usaldusisikut kasutada vaidlustes tööandjaga nõustaja ning lepitajana.

Kuidas valitakse?

Töötajate usaldusisik valitakse töötajate üldkoosolekul. Üldkoosolekul on õigus valida töötajate usaldusisik, kui sellel osalevad vähemalt pooled töötajad. Samas ei sea seadus üldkoosoleku korraldamisele korralduslikke piire – seda võib teha erinevates paikades (näiteks olukordades, kus töötajad asuvad geograafiliselt laiali), erinevatel aegadel (näiteks vahetustega töö korral) aga ka sidevahendeid kasutades (näiteks e-posti teel). Oluline on silmas pidada vaid seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema.

Usaldusisiku valimine on salajane. See tähendab, et avalikult hääletada ei või.

Usaldusisiku kandidaate on õigus esitada kõikidel töötajatel ja tööandja juures tegutsevatel ametiühingutel.

Kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut ning nende hulgast peausaldusisiku, kes koordineerib ülejäänute tööd.

Peale usaldusisiku valimist on töötajate üldkoosolek kohustatud viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjat teavitama usaldusisiku valimisest ja tema volituste kestvusest.

Usaldusisiku volitused

Usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ja korra otsustab töötajate üldkoosolek. Kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti, kehtivad valitud usaldusisiku volitused 3 aastat.

Iga valitud usaldusisik esindab automaatselt kõiki töötajaid. Kui on valitud mitu usaldusisikut, võib üldkoosolek otsustada anda igale usaldusisikule esindada ainult kindla grupi töötajatest. Selline otsus on eriti põhjendatud olukordades, kus on valitud mitu usaldusisikut töötajate geograafilise paiknemise tõttu. Samas võib üldkoosolek ka usaldusisikute volitusi piirata nii, et mitme usaldusisiku korral on neil õigus töötajaid esindada vaid koos.

Usaldusisiku õigused

Usaldusisiku peamised õigused on:

• tutvuda takistamatult töötingimustega – see hõlmab nii töökeskkonda kui ka töökorraldust;
• saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
• teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest;
• pidada kollektiivläbirääkimisi, kui tööandja juures ei ole ametiühingut ja ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid või ametiühing on loobunud kollektiivläbirääkimiste pidamise õigusest;
• saada tööajal tööst vaba aega usaldusisiku ülesannete täitmiseks;
• osaleda ülesannete täitmiseks vajalikul koolitusel;
• kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte;
• kokkuleppel tööandjaga kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid.

Usaldusisiku kohustused

Usaldusisiku peamised kohustused on:

• vahendada informatsiooni tööandja ja töötajate vahel;
• osaleda informeerimisel ja konsulteerimisel;
• jälgida töötingimuste täitmist ning teatada rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile;
• töötaja taotlusel esindada töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist;
• hoida volituste ajal ja pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet;
• teha koostööd teiste töötajate esindajatega.

Õigusaktid: Töötajate usaldusisiku seadus

Ametiühing ja ametiühingu usaldusisik

Ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Ametiühingud on sõltumatud tööandjatest, riigiasutustest ja teistest organisatsioonidest.

Ametiühingu eelis töötajate usaldusisiku ees seisneb tema suuremates õigustes töötajate esindamise osas ning paremas koostöötahtes. Kui töötajate usaldusisiku kohustus on esindada kõiki töötajaid olenemata nende endi soovist, siis ametiühing esindab eelkõige oma liikmeid. Samas võib eeldada, et ametiühingu liikmeks astuvad töötajad teadlikult, soovides oma töötingimusi parandada. Seetõttu annavad nad ametiühingule selgemaid ja kindlamaid juhiseid, mistõttu saab ametiühing häälekamalt ja mõjukamalt ka töötajate õigusi kaitsta.

Ametiühingu loomine ja liitumine

Põhiseadusega on garanteeritud ametiühingu loomise õigus. Ametiühingu loomiseks on vaja vähemalt 5 töötajat. Ametiühingu loomisest tuleb tööandjale teatada hiljemalt 1 kuu jooksul. Ametiühingu loomise täpsem kord on kirjas ametiühingute seaduses.

Igal inimesel õigus liituda ametiühinguga. Töötaja võib liituda nii oma töökohal oleva ametiühinguga kui ka iga teise ametiühinguga. Samuti on igal isikul õigus ametiühingusse mitte kuuluda. Mitte kedagi ei tohi kohelda ebavõrdselt seetõttu, et ta kuulub või ei kuulu ametiühingusse.

Ametiühingut luua ja sellega liituda on keelatud ainult kaitsejõudude tegevteenistuses olevatel kaitseväelastel.

Ametiühingu õigused

Ametiühingu peamised õigused on:

• esindada töötajate õigusi ja huve kollektiivlepinguga seotud küsimustes;
• esindada töötajate õigusi ja huve volituse alusel töölepinguga seotud küsimustes ning kontrollida esindamisega seotud dokumente (tööleping, tööajagraafik, puhkusegraafik);
• esindada liikmeid töövaidlusorganites;
• tutvuda läbi valitud esindaja takistamatult töötingimuste ja töökorraldusega;
• pöörduda tööandja rikkumiste korral Tööinspektsiooni ja teiste järelevalveasutuste poole;
• osaleda informeerimisel ja konsulteerimisel ametiühingu usaldusisiku kaudu;
• saada tööandjalt vähemalt kord kuus ruum ametiühingu ürituse läbiviimiseks;
• igal liikmel saada vähemalt 5 tööst vaba päeva aastas ametiühingu koolitusel osalemiseks;
• esitada ettepanekuid töötajaid puudutavate õigusaktide eelnõudesse;
• teha koostööd riigi- ja valitsusasutustega ning tööandjatega töötajaid puudutavates küsimustes;
• korraldada koosolekuid, miitinguid, pikette ja streike.

Ametiühingu kohustused

Ametiühingu peamisteks kohustusteks on töörahu kindlustamine kollektiivlepingu kehtivuse ajal ning kollektiivlepingus sätestatud ametiühingu kohustuste täitmise tagamine.

Ametiühingu usaldusisik

Ametiühingu usaldusisik on ametiühingu liikmete hulgast valitud töötaja, kellel on tavaliikmest suuremad õigused ja kohustused.

Ametiühingu usaldusisiku peamised õigused on:

• saada tööst vaba aega oma ülesannete täitmiseks;
• osaleda informeerimisel ja konsulteerimisel.

Ametiühingu usaldusisiku peamised kohustused on:

• hoida volituste ajal ja pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet;
• teha koostööd teiste töötajate esindajatega.

Ametiühingu liikmete hulgast valitud ametiühingu usaldusisikul on sarnaselt töötajate usaldusisikuga õigus saada tööandjalt informatsiooni ning konsulteerida tööandjaga saadud info põhjal ettevõtte käekäiku ja tulevikuplaane puudutavates küsimustes.

Õigusaktid:  Ametiühingute seadus

 

Töökeskkonnavolinik

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni 4 aastat.

Töökeskkonnavoliniku kohustused on:

• jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
• osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimisel;
• teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
• tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
• jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.

Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.

Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal.

Töökeskkonnanõukogu

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Nõukogu liikmeid peab olema vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni 4 aastat.

Töökeskkonnanõukogu tööülesanded:

• analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
• osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
• tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
• analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
• aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.

Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse keskmine töötasu.

Koolitus

Kui teie ettevõttes on juba valitud töökeskkonnavolinikud, siis vajavad nad ka väljaõpet. Töökeskkonnavoliniku koolitus toimub tööajal ja tööandja kulul. Koolitusi reguleerib Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord.

Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõpet ning töökeskkonnaalast täiendõpet võivad läbi viia ainult Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused. 

Igas ettevõttes peab olema tagatud esmaabi andmine õnnetusjuhtumi korral. Esmaabiandjate arvu seadus ette ei näe – see sõltub ettevõtte suurusest, struktuuriüksuste või vahetuste arvust ja töökorraldusest.

Ettevõtte esmaabiandjaid koolitavad Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused. 

 

Üleühenduselised esindajad

Rahvusvahelises tööõiguses on leitud, et teatud juhtudel on põhjendatud eraldi töötajate esindaja institutsiooni loomine. Sellisteks juhtudeks on olukorrad, kus töötajad asuvad erinevates liikmesriikides, mistõttu ei piisa nende ühiste huvide esindamiseks ja kaitsmiseks siseriiklike töötajate esindajate vabatahtlikust koostööst. Seetõttu on välja arendatud eraldi töötajate esindamise süsteem rahvusvahelistele ettevõtetele.

Üleühenduselised töötajate esindajad on kohustuslikud järgmistel juhtudel:

• tööandjaks on üleühenduseline ettevõtja või üleühenduseline ettevõtjate grupp;
• tööandjaks on Euroopa äriühing või Euroopa ühistu.

Üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi töötajatel on õigus valida enda seast töönõukogu, kelle ülesandeks on kõigi töötajate huvide esindamine ja kaitsmine keskjuhatuse juures.

Euroopa äriühingu ja Euroopa ühistu puhul on töötajaid esindavaks organiks töötajate esinduskogu, kelle ülesandeks on samuti kõigi töötajate huvide esindamine ja kaitsmine keskjuhatuse juures.

Üleühenduseliste töötajate esindajate valimist, volitusi, õigusi ning kohustusi reguleerib Töötajate üleühenduselise kaasamise seadus.