Ukraina sõjapõgenikele töö pakkumise soovi on viimastel nädalatel avaldanud mitmed ettevõtted. Kuna Ukraina kodanike näol on tegemist välismaalastega, siis võib tööandjatel aga tekkida mitmeid küsimusi taolise töösuhte korrektse vormistamise ja tööandja kohustuste osas. 

Kõik Ukraina kodanikud, kes viibisid Eestis seaduslikul alusel enne sõja puhkemist 24.02.2022 võivad politsei- ja piirivalveameti otsuse kohaselt Eestis edasi viibida ja töötada isegi juhul, kui nende Eestis viibimise alus (nt viisa või tähtajaline elamisluba) on lõppenud. Sellised Ukraina kodanikud võivad tööd jätkata oma endise tööandja juures ilma täiendavate lubade ja protseduurideta.

Ukraina kodanikud, kes on sõjalise konflikti tõttu lahkunud Ukrainast alates 24.02.2022 saavad Eesti Vabariigilt taotleda ajutist kaitset ja selle alusel ka Eestis töötada. Ajutise kaitse näol on tegemist aastase elamisloaga, mis võimaldab Ukraina sõjapõgenikel kasutada sarnaseid õigusi Eesti elanikega, sh annab ajutine kaitse õiguse Eestis töötada ja saada Eestis seeläbi ka ravikindlustus. Kui sõjaolukord jätkub on võimalik ajutist kaitset edaspidi pikendada.

Ajutist kaitset saavad taotleda enne 24.02.2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud, isikud kellele oli antud Ukrainas enne 24.02.2022 rahvusvaheline kaitse ja kõik eelnimetatud isikute pereliikmed (abikaasad, elukaaslased, alaealised lapsed ja lähisugulased), kes elasid samas leibkonnas ja olid Ukraina kodaniku või rahvusvahelise kaitse saanud isiku ülalpidamisel.

Ajutise kaitse saanud isik võib Eestis töötada ja temaga võib sõlmida töö- või teenistuslepinguid. Lepingus peavad sisalduma kõik Eesti seadusandluses nõutud tingimused, seejuures tuleb töötajatele maksta töötasu vähemalt kehtiva töötasu alammäära suuruses.

Artikkel on koostatud 22.03.2022 kehtinud regulatsiooni põhjal.