Lisaks töötasule võib tööandja anda töötajale muid hüvesid, näiteks sõiduauto, mobiiltelefoni jms kasutamine ja/või nendega kaasnevate kulude kandmine. Muude hüvede võimaldamisel töötajale tuleb see kirjalikult fikseerida töölepingus, töökorralduse reeglites, kollektiivlepingus või muus sisedokumendis.

Kokkulepitud hüvesid ei ole õigust nõuda rahas ja need peavad olema töötasust selgelt eristatud. Hüvede ja töötasu eristamine aitab vältida olukordi, kus tööandja arvestab töötaja töötasu osana (mitterahalisi) hüvesid, mis ei lähe arvesse näiteks haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel, eksitades sellega töötajat tema ootuste osas.

Majandustulemustelt makstava tasu kokkulepe

Tööandja võib töötajale maksta täiendavat tasu lähtuvalt ettevõtte majandustulemustest (st osa ettevõtte kasumist või käibest). Töötajal on majandustulemustelt makstavat tasu õigus nõuda üksnes juhul, kui selle maksmises on kokku lepitud. Kokkuleppes peavad sisalduma tasu maksmise juhud, sagedus, viis ja arvestamise alused. Näiteks võib majandustulemustelt makstavat tasu töötajale maksta nii igakuiselt kui ka üks kord aastas.

Majandustulemustelt makstava tasu arvutamise aluseks olevaks ajavahemikuks on eelduslikult ettevõtte selle aasta kinnitatud majandusaruanne, mille eest töötajal on õigus tasu saada. Siinkohal ei ole oluline, millal kokkulepe majandustulemustelt tasu maksmiseks sõlmiti. Kui kokkulepe sõlmiti majandusaasta keskel, siis võetakse tasu arvutamise aluseks kogu majandusaasta. Samas ei ole keelatud töötaja ja tööandja kokkulepped pikemas või lühemas arvutamise aluseks olevas perioodis.

Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku majandustulemustelt makstavas töötasus, siis tuleb selgelt välja tuua, millistel tingimustel ja mis ulatuses on tasu nõudmine õigustatud ka pärast töösuhte lõppemist. See on oluline, vältimaks vaidlusi kas ja kui suures ulatuses tuleks töötajale kokkulepitud tasu maksta, kui töösuhe lõppeb enne majandusaasta aruande kinnitamist.

Majandustulemustelt makstav tasu peab töötaja saama hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Pooled saavad kokku leppida ka tasu varasemas maksmises.

Tehingutelt makstava tasu kokkulepe

Tööandja võib töötajale maksta täiendavat tasu tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult. Näiteks tasu selle eest, et töötaja panustas lepingu koostamisse või muul moel selle sõlmimisse. Sellisel juhul peab kokkulepe hõlmama tehingutelt makstava tasu tingimusi, milleks on muuhulgas tasu maksmise juhud ning selle arvestamise alused.

Üldjuhul tekib töötajal õigus tasule hetkest, kui tööandja on oma lepingujärgsed kohustused kolmanda isiku ees täitnud. Kui pooled on otsustanud leppida kokku hilisemas tasu maksmise ajas, on töötajal õigus nõuda mõistlikku ettemaksu. Samas tekib töötajal automaatselt õigus tasu nõuda, kui kolmas isik on tööandja suhtes oma lepingujärgsed kohustused täitnud. Töötajal tekib õigus tasule ka siis, kui tööandja ja kolmanda isiku vaheline leping jääb täitmata tööandjast tuleneval põhjusel. Kui leping jääb täitmata tööandjast sõltumatul põhjusel, näiteks kolmas isik mõtleb ümber, siis töötajal tasu nõudmise õigus puudub.

Tehingutelt makstav tasu arvutatakse väljamaksmisele kuuluvalt summalt. Näiteks on töötaja ja tööandja leppinud kokku, et töötaja saab 10% tööandja kliendi poolt makstavast summast. Olukorras, kust puudub kokkulepe tehingult makstava tasu suuruse kohta, loetakse tasu suuruseks kohalik tavaline tasu või mõistlik tasu.

Tehingutelt makstavat tasu arvestatakse igakuiselt ning tööandja on kohustatud selle arvestuse töötajale esitama hiljemalt kuu lõpus. Arvestuses peavad olema näidatud tasu suurus ja selle määramise põhjendused.

Valveaja tasu

Töölepingu seaduse § 48 alusel kokku lepitud valveaja eest makstav tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust, ei ole töötasu, kuna valveaeg pole käsitletav tööajana ja tööülesandeid sel ajal ei täideta. Seetõttu ei saa tasu valveaja eest sisalduda töötasus ega olla selle osa.

Näide: töötaja töötasu on 10 eurot tunnis, seega tasu valveaja tunni eest on 1 euro.

Konkurentsipiirangu hüvitis

Kui konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes töösuhte kestvuse ajal, siis ei ole tööandja kohustatud selle eest lisatasu maksma. Kui konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib peale töösuhte lõppu, siis on tööandja kohustatud maksma töötajale pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.

Töölepingu seadus ei näe ette konkurentsipiirangu hoidmise eest makstava hüvitise suurust, kuna piirangu sisu ja mõju tuleneb konkreetsest lepingust. Hüvitise suurus sõltub kokkuleppe sisust, st piirangu ajalisest, ruumilisest ja esemelisest määratlusest, samuti muudest teguritest, mida osapooled oluliseks peavad (nt tasust, mida töötaja konkurendi juures töötades saada võiks, töötaja kogemustest, teadmistest, haridusest jne). Kuna konkurentsikeeld on töötaja tegevusala või töökoha vaba valiku piiramine, peab selle eest makstava eritasu suurus olema õiglane ja kompenseerima töökohavaliku piirangut (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-39-11).

Töölähetuse kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine

Vabariigi Valitsuse määrus nr 110, 25.06.2009 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“, sätestab tööülesande täitmiseks tehtud kulude hüvitamise korra ning välisriiki toimunud lähetuse päevaraha alammäära, maksmise tingimused ja korra.

Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks tuleb tööandjal teha kirjalikult väljendatud otsustus. Sellises lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh:

Töötajal on õigus lähetusest keelduda, kui tööandja pole selliste kulude hüvitamiseks mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Eelpool nimetatud määruse alusel siseriiklikus lähetuses viibimise aja eest päevaraha ei maksta.

Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Maksuvaba ülemäär on kalendrikuus esimese 15 kalendripäeva eest 50 eurot ja ülejäänud päevade eest 32 eurot. Välislähetuse päevaraha makstakse, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht.

Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. See tähendab, et lähetusest jääb kuupäeva sisse vähemalt 3 tundi.

Välislähetuse päevaraha tuleb maksta nii töölähetuses viibivale töötajale kui ka lähetatud töötajale. Seega kui töötajaga kokkulepitud töö tegemise asukohaks on Eesti ning töötaja töötab ajutiselt väljaspool Eestit Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 96/71/EÜ, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega sätestatud tingimustel ehk on lähetatud töötaja, peab tööandja talle lisaks töötasule maksma ka lähetuse päevaraha.

Prillide kompenseerimine

Tööandja peab hüvitama prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse juhul, kui töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid.

Tööandja peab vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötajale korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab vähemalt silmade ja nägemise kontrolli ning luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada tööle asumisest nelja kuu jooksul ja edaspidi töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel või töötaja nõudmisel nägemishäirete või luu- ja lihaskonna vaevuste korral. Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu.

Kuidas prillide maksumuse hüvitamine täpsemalt toimub, määrab tööandja oma sisemise korraga (näiteks määrates ära, milline on maksimaalne prillide hüvitamise summa või summa eraldi klaasidele ja raamidele või muud variandid, samuti selle, millised dokumendid töötaja hüvituse saamiseks esitama peab). Hüvitada tuleb nii klaaside, kui raamide maksumus, sest prilliklaasid ei ole ilma raamideta kasutatavad. Millises summas prillide maksumus hüvitatakse määrab tööandja lähtuvalt oma võimalustest, õigusaktidega ei ole hüvitise summat paika pandud. Määratud hüvituse suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik omale prillid soetada.

Tööandja ei ole kohustatud hüvitame prille igal kord, kui töötaja on prillid kaotanud, lõhkunud, prillid on muutunud kasutuskõlbmatuks muudel põhjustel või töötaja soovib sobivad prillid lihtsalt uute vastu välja vahetada. Tööandja peab prillide hüvitamisel lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ning hüvitama prillide maksumuse siis, kui töötajal esinevad nägemishäired ning tööülesannete täitmiseks kuvariga on uued prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid vajalikud. Teatud juhtudel on õigustatud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine mitmel korral aastas, sest näiteks ei pruugi jaanuaris soetatud prillidega enam olla võimalik novembris tööd teha.

Tööandjal on kohustus hüvitada prillide maksumus täielikult (määratud maksimaalse summa piires), kui töötaja kasutab prille ainult töö tegemiseks. Sellisel juhul saab tööandja oma sisemise korraga ära määrata, kuidas toimub ainult töiseks kasutamiseks ette nähtud prillide hoidmine. Kui töötaja soovib prille kasutada ka mittetöisteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks või arvuti kasutamiseks) tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ja selle osa tasub tööaja ise.

Tervise- ja spordikulude hüvitamine

Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis.

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

Isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine

Tööandjal on võimalik maksta töötajale isikliku sõiduauto kasutamise eest maksuvaba hüvitist Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määrusega nr 164 kehtestatud korra alusel.

Maksuvabalt võib maksta hüvitist kuni 0,3 eurot ühe tööülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Kui füüsilisele isikule maksab hüvitist samas kalendrikuus tehtud sõitude eest mitu tööandjat, võib iga tööandja maksta maksuvabalt hüvitist kuni 335 eurot.
Loe lähemalt…

Tervisepäev

Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Enne 2002. aastat kehtinud ravikindlustusseadus nägi töötajatele ette aastas kolm tervisepäeva. Tervisepäevade vastu tuntakse huvi ka tänapäeval, kuid praegu kehtivates seadustes tervisepäevi ette nähtud ei ole.

Tervisepäevi ei tohiks segi ajada seadusest tuleneva haiguslehega, mille 1. päev on tasustamata, 2.-5. päeva eest maksab 70% töötasu ulatuses hüvitist tööandja ja alates 6. päevast 70% ulatuses Haigekassa.

Tervisepäevade andmine on üks moodus töötajate motiveerimiseks. Tavapäraselt tuleneb õigus tervisepäevale tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitest, kust võiks selguda ka see, mitu tervisepäeva ette nähtud on ja kuidas toimub hüvitamine, kas tervisepäev aegub, kuidas tervisepäeva kasutamisest teada tuleb anda jne.

Töölepingut sõlmides tasub seega alati läbi rääkida kõik tööandja poolt pakutavad võimalused – võib-olla on just tasulised tervisepäevad ja peresõbralik ettevõte see, mis on töötaja jaoks olulised.

Töövõimetushüvitis

Ajutise töövõimetuse hüvitised on:

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab kindlustatud isikule töövõimetuslehe (haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht) alusel.

Haigekassal on lubatud haigushüvitis välja maksta 30 kalendripäeva jooksul hetkest, mil õigesti vormistatud haigusleht haigekassasse jõuab.

Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale.

Haigushüvitis

Tööandja ei pea hüvitist maksma, kui töövabastuse põhjusteks on:

Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast haigekassa.

Töövõimehüvitis on reguleeritud ravikindlustusseadusega.

Loe lisaks: Millega arvestada töötajatele hüvede pakkumisel?