Kaasus: Gantsovski vs AS Bravocom Mobiil (3-2-1-27-11)
Riigilõivuseaduse § 22 lg-t 1, on sätestatud ammendav loetelu toimingutest, millelt ei tule riigilõivu tasuda. Viidatud sätte esimese lõike p 1 kohaselt ei tule riigilõivu tasuda töövaidluses esitatud hagilt või kaebuselt, milles nõutakse töötasu või palka, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, teenistusse ennistamist või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmist. Nt juhul, kui töötaja leiab, et tööandjal ei olnud alust temaga töölepingut lõpetada ning palub tööandjalt välja mõista hüvitised koondamise, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise ja lõpparve kinnipidamise eest, on sellised nõuded riigilõivuvabad, kuna need on seotud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega, vaatamata sellele, et neid hüvitisi ei ole viidatud sättes otsesõnu nimetatud. Juhul kui töötaja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu tööandjalt hüvitisi, ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise iseseisvaks hagi esemeks. Töötajal ei ole õiguslikku huvi esitada töölepingu ülesütlemise tühisuse kindlakstegemiseks tuvastushagina juhul, kui ta ei soovi töösuhte jätkumist, vaid tahab tööandjalt saada töölepingu ülesütlemise tühisusest tulenevaid hüvitisi.
Nimetatud riigikohtu seisukoht muudab oluliselt senikehtinud erinevat ning kohati ebavõrdset praktikat, mille kohaselt töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega seoses töötaja poolt nõutud hüvitiselt tuli maksta riigilõiv. Kõrged riigilõivumäärad olid takistuseks kohtusse pöördumisel mistõttu lõppesid paljud vaidlused töövaidluskomisjonis. Riigikohtu uus seisukoht riigilõivu vabastamise kohta hüvitiselt seoses töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega suurendab kindlasti töövaidluste arvu ohtumenetluses.
Vaata lähemalt: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-27-11
