Kaasus: Maria Pogrebnjaki vs Hooneühistu Kuramaa (RK lahend nr 3-2-1-54-12)
Maria Pogrebnjak (hageja) töötas hooneühistus Kuramaa (kostja) raamatupidajana 4. juunist 2001. 13. jaanuaril 2010 ütles kostja töölepingu etteteatamata üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte alusel võib lepingu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Hageja väitel ei ole tal varem mingeid distsiplinaarkaristusi või hoiatusi ega rikkumisi olnud. Hagejat ei ole üheski kriminaalmenetluses süüdi mõistetud ning talle ei saa süüks panna vargusi jms asjaolusid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on kassast raha võtnud ja ei ilmunud tööle 4. jaanuar 2010-13. jaanuar 2010. Hageja oli tööl ja valmis tööülesandeid täitma 8. jaanuarini 2010, millal kostja juhatuse liige teavitas teda, et tööle tulemine ei ole enam vajalik. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine on seadusliku aluseta ja seega tühine. Maa- ja ringkonnakohus on leidnud, et 27. jaanuari 2010. a avaldusest ei nähtu hageja nõuet tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Nimetatud nõue on esitatud alles 17. mail 2010 ning seetõttu ei ole hageja kinni pidanud TLS § 105 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise vaidlustamise tähtajast. Kolleegium ei nõustu sellise kohtute käsitlusega.
Riigikohus selgitab, et nii töövaidluskomisjonil kui ka kohtul on kohustus hageja ebaselge nõude menetlemisel täpsustada hageja nõuet selliselt, et nõude sisu oleks arusaadav nii pooltele kui ka kohtule. Töövaidlust lahendavad organid (nii töövaidluskomisjon kui ka kohus) saavad TsMS § 3401 alusel määrata hagejale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh hageja nõude täpsustamiseks.
Tutvuge lähemalt riigikohtu otsusega nr 3-2-1-54-12.
