Riigikohus tunnistas oma otsusega 3-4-1-49-14 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18 lõike 3 osa, millega on määratud toetusstreigist etteteatamise tähtajaks kolm päeva.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18 lõigete 2 ja 3 järgi võib streigis osalevate töötajate toetuseks korraldada toetusstreike, millest tuleb tööandjale, tööandjate liidule või ühingule ja kohalikule omavalitsusele teatada kirjalikult kolm päeva ette.
Tööandjate keskliit palus 2004. a õiguskantsleri hinnangut toetusstreikide regulatsiooni vastavusele põhiseadusele. Õiguskantsler leidis toona, et toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg riivab ettevõtlusvabadust ja palus sotsiaalministeeriumil algatada toetusstreikide põhiseadusega kooskõlla viimise menetlus. Sotsiaalministeeriumi välja töötatud seaduse muudatust, millega pikendati toetusstreikidest etteteatamise tähtaega ühe nädalani, otsustas valitsus aga 2006. a mitte arutada.
Seoses 2012. a märtsikuus toimunud streikidega analüüsis õiguskantsler uuesti kollektiivse töötüli lahendamise seaduse vastavust põhiseadusele ja leidis, et toetusstreikidest etteteatamise tähtaeg ei ole põhiseadusega kooskõlas ning tegi riigikogule ettepaneku viia KKTL § 18 lõige 3 kooskõlla põhiseaduse §-dega 13, 14, 19 ja 31 koostoimes §-ga 11. Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut ja 2014. a algatas vabariigi valitsus kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu (riigikogu XII koosseisu eelnõu 623 SE).
2014. a novembrikuus pöördus õiguskantsler riigikohtu poole, et tunnistada KKTL § 18 lõige 3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.
Õiguskantsler leidis oma taotluses, et toetusstreigist etteteatamise tähtaeg on liialt lühike. Et peastreigi tööandja on võrreldes toetusstreigi tööandjaga soodsamas positsioonis (peastreigist tuleb ette teatada kaks nädalat). Samas pikem toetusstreigist etteteatamise tähtaeg ei vähendaks toetusstreigi mõjusust, võib seda hoopiski suurendada. Arvestades, et toetusstreigi korraldajatel piisab üksnes streigist etteteatamisest, kuid tööandja peab asuma oma tegevust aktiivselt ümber korraldama, ei ole niivõrd lühikese etteteatamistähtajaga kaasnevad õigused ja kohustused omavahel mõistlikus tasakaalus.
Analüüsi tulemusel jõudis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukohale, et arvestades kehtivat seadust tervikuna, mh seda, et toetavast peastreigist peab ette teatama vähemalt kaks nädalat, kusjuures streigioht on iseenesest teada ilmselt enam kui kuu aega varem, ning et toetusstreigi eesmärki on võimalik saavutada ka pikema etteteatamistähtajaga kui kolm päeva, samuti ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riiveid, leiab kolleegium, et kolmepäevane toetusstreigist etteteatamise tähtaeg on ebaproportsionaalne.
Seega tunnistas kolleegium KTTLS § 18 lõike 3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, millega on määratud toetusstreigist etteteatamise tähtajaks kolm päeva.
