Koroonaviirus on pannud raskesse olukorda nii tööandjad kui ka töötajad, paljud asutused on suletud ning tööandjad otsivad töötajatega võimalikult soodsaid kokkuleppeid – paljud tööandjad soovivad töötajad saata tasustamata puhkusele. Jurist Katrin Martise sõnul ei pea töötaja tasustamata puhkuse kokkulepet tööandjaga sõlmima – kui töötaja tasustamata puhkusega nõus ei ole ning tööandja töötajat töökohale ei luba, rakendub töölepingu seaduse § 35 ning tööandjal tuleb töötajale maksta keskmist töötasu.
Ettevõtted pakuvad töötajatele töölt kõrvale jäämise korral kokkuleppel töötajaga palgata puhkust, põhipuhkuse kasutamist või tööaja summeerimist, kus töölt eemal oldud päevad tuleb teatud perioodi jooksul tasa teha. Ettepanekud kokkuleppeks puudutavad kaubandussektoris tuhandeid inimesi.
Jurist Katrin Martise sõnul ei ole pakutud kokkulepetes midagi seadusevastast, kuid töötajal on õigus neid kokkuleppeid mitte sõlmida ning kui tööandja töötajat töökohale ei luba, peab ta töötajale maksma keskmist töötasu. “Viirusepuhang on tööturul tekitanud keerulise olukorra ning on arusaadav, et tööandjad otsivad võimalikult soodsaid lahendusi töötajate koju saatmiseks. Samas tuleb töötajatel arvestada, et palgata puhkuse kokkulepe võib seada nad keerulisse olukorda, kuna täna on raske prognoosida eriolukorra ajalist kulgu. Seetõttu soovitan töötajatel palgata puhkuse kokkuleppeid kergekäeliselt mitte sõlmida ning pidada nõu vajadusel juristiga. Selge on see, et kõige mõistlikum on tänases seisus kasutada kaugtöö võimalusi ning ettevõtted, kellede puhul see on võimalik, ka suures osas täna teevad seda. Kõige problemaatilisem on eluks vajalike teenuste toimimise tagamine, poemüüja näiteks ei saa kaugtööna inimestele toitu müüa, kuid just nemad on riskigrupp, puutudes lähedalt kokku väga paljude inimestega päevas,” lisas Martis.
Enne poolte kokkuleppel või omal soovil töösuhte lõpetamist võiks nõu pidada kas juristi või mõne õigusteadmisi omava tuttavaga. Selliselt töösuhte lõpetanud inimestele ei maksta töötuskindlustushüvitist, kuid paljude jaoks just see oluline ongi.
Millistel juhtudel on tööandjatel võimalik vähendada töötaja töötasu
Tööandjatel on võimalik vähendada ajutiselt töötasu töölepingu seaduse § 37 alusel, kuid siin peavad olema täidetud teatud tingimused:
- tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused). Koroonaviiruse levik ja selle tõttu kehtestatud eriolukord on üks sellistest ettenägematutest asjaoludest;
- kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei saa vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muutmiseks.
Oluline on see, et enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kuna paljud asutused sulgevad tänasel päeval ajutiselt uksi, on selge, et teise töö pakkumine praegu paljudel juhtudel võimalik pole.
Töölepingu seaduse § 37 alusel on tööandjal õigus töötaja töötasu alandada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul, teavitades sellest töötaja esindajat või töötajat ennast ette vähemalt 14 kalendripäeva. Töötasu võib vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (hetkel 584 eurot). Lisaks sellele on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Kui töötasu vähendatakse näiteks poole võrra, ent töötajalt eeldatakse tööl käimist 0,75 kohaga, on töötajal õigus sellest keelduda ning käia tööl samuti 0,5 kohaga, st võrdeliselt töötasu vähendamisega.
Kui töötajad ei nõustu töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks nö lõpparvele ehk väljateenitud töötasule ja aegumata ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitisele ka ühe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist.
