Töötajate usaldusisikul varasemast suuremad õigused

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Veebruari algusest jõus olnud töötajate usaldusisiku seadus (TUIS) annab usaldusisikule töötajaid esindades suuremad võimalused.

Kui endise seaduse alusel tegutses töötajate üldkoosolekul või ametiühingusse kuuluvate töötajate valitud usaldusisik ainult teda valinud töötajate huvides, siis nüüd on seaduse eesmärk suunata töötajad ja ametiühingusse kuuluvad töötajad usaldusisikut valides ja töötajaid esindades koos tegutsema.

Uue seadusega on usaldusisikule antud rida täiendavaid õigusi, sh ka neid, mis väljakujunenud tava kohaselt on kuulunud ametiühingu ainupädevusse.

Nii on usaldusisikul õigus pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, samuti esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut.

Seadusega on sätestatud usaldusisiku volituste kehtivusaeg – kolm aastat. Ülesannete täitmise ajaks on tööandja kohustatud tagama usaldusisikule tööaega neljast 40 tunnini töönädalas, sõltuvalt esindatavate töötajate arvust. Oma ülesannete täitmiseks on usaldusisikul õigus osaleda selleks vajalikul koolitusel. Koolituse mahus lepitakse kokku tööandjaga. Ülesannete täitmise ja koolituse ajaks säilitatakse usaldusisikule keskmine palk.

Usaldusisikul on õigus saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Samas annab seadus tööandjale võimaluse keelduda teabe andmisest, kui selle teabe avalikustamine kahjustab oluliselt või võib kahjustada tööandja tegevust.

Uudsena näeb TUIS ette töötajate õiguse saada regulaarselt teavet ettevõtte majandus- ja strateegilise arengu küsimustest ning töötajaid puudutavatest otsustest. TUIS näeb ette riikliku järelevalve seaduse nõuete täitmise üle, samuti on seaduse teatud nõuete rikkumine väärtegu.

Usaldusisik sai sisuliselt ametiühingu õigused

Usaldusisiku täiendavad õigused:

  • saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 
  • pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 
  • esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
  • osaleda oma ülesannete täitmiseks vajalikul koolitusel mõistlikus ulatuses;
  • kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte.

Tööandja peab volinikku infoga varustama

Tööandjal on kohustus informeerida ja konsulteerida volinikku vähemalt järgmistest töötajaid puudutavatest asjaoludest: 

  • tööandja struktuur, töötajate koosseis, nende muudatused ja kavandatavad otsused, mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule; 
  • kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses; 
  • kavandatavad otsused, millega kaasnevad tõenäoliselt muudatused töötajate töölepingulistes suhetes.

Tööandja väärtegu läheb kalliks maksma

Väärtegu seaduse nõuete rikkumisel: 

  • informeerimis- või konsulteerimiskohustuse täitmata jätmine või valeandmete esitamine tööandja poolt. Rahatrahv kuni 12 000 krooni; 
  • sama tegu, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Rahatrahv kuni 50 000 krooni; 
  • konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumine usaldusisiku või konsulteerimisse kaasatud eksperdi poolt. Rahatrahv kuni 6000 krooni.

Originaalartikkel

Allikas:  Äripäev

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll