Öötöö ja riigipühal tehtava töö regulatsioon on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 45.

Öötööks loetakse töötamist ajavahemikul kella 22.00-st kuni 06.00 ning riigipühal töötamiseks töötamist nendel päevadel, mis on pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 kohaselt riigipühad.

TLS regulatsiooni järgi maksab tööandja töötajale ööajal tehtud töö eest 1,25-kordset ning riigipühal töötamise eest 2-kordset töötasu.

Samas on tööandjal ja töötajal lubatud kokku leppida, et töötasu sisaldab ka tasu ööajal töötamise eest või selles, et ööajal ning riigipühal tehtav töö hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega.

Mõlemal juhul tuleks aga tööandjal ja töötajal sõlmida vastavasisuline kokkulepe ning see peab kajastuma töölepingus, kuivõrd öötöö ja riigipühal tehtud töö hüvitamisel näeb seadus­­andja ette eelkõige hüvitamise rahas.

Seega kokkulepete puudumisel tuleb ööajal ja riigipühal töötatud tundide eest töötajale tasuda rahas ning teha seda suurendades seaduses sätestatud ulatuses kokkulepitud töötasu.

TLS-s ei ole sätestatud erandit, milline on töö tasustamise regulatsioon juhul, kui töötaja töötab üheaegselt nii ööajal kui riigipühal, seega tuleb lähtuda sellest, et kui tööaeg langeb korraga mõlemale ajale, siis tuleb eraldi arvestada töötasu ööajal töötatud tundide ja riigipühal töötatud tundide eest ehk tasustada samaaegselt nii ööajal kui ka riigipühal tehtud tunnid mõlema töötasuga.

Näide 1 – selline tasu tuleks juhul, kui isik töötab 6 tundi öösel ja lisaks veel 5 tundi riigipühal (ehk öine töötamine ja riigipüha oleksid erineval ajal) Töötaja töötab graafiku alusel, töötunni hind on töötasu alammäär tunnis, s.o käesoleval ajal 1,73 eurot, ning graafikujärgne vahetus algas 22. veebruaril kell 23.00 ja kestis kuni 23. veebruaril kella 05.00 ja lisaks töötab ka 24. veebruaril kell 14.00-19.00 Tööandja ja töötaja vahel ei ole kokku lepitud, et ööajal tehtud töö ning riigipühal töötamine hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega. Nimetatud juhul on töötaja vahetuse pikkus kokku 6 tundi, millest kõik kuus tundi on töötatud ööajal, kuna vahetus algas ööajal, st pärast 22.00 ning lõppes samuti ööajal, s.o enne 06.00. Tööandja ja töötaja ei ole saanud kokku leppida selles, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest, kuna tegemist on töötasu alammääraga, seega tööandja maksab töötajale ööajal tehtud töö eest töötasu 1,73 eurot x 1,25 = 2,16 eurot tunnis kuue töötunni eest, s.o 2,16 eurot x 6 = 12,96 eurot. Lisaks ööajal töötamisele töötas töötaja järgmisel päeval ka 5 tundi riigipühal, mille eest tööandja maksab töötajale 2-kordset töötasu, s.o 3,46 eurot tunnis, kokku 17,30 eurot. Seega nimetatud tööpäevade eest on töötaja õigustatud saama töötasu kokku 12,96 eurot ööajal töötamise eest ja 17,30 eurot riigipühal töötamise eest, kokku 30,26 eurot.

Näide 2 – kui töötaja 6 tunnist on 6 tundi ööaeg ning lisaks 5 tundi ka riigipüha Töötaja töötab graafiku alusel, töötunni hind on töötasu alammäär tunnis, s.o käesoleval ajal 1,73 eurot, ning graafikujärgne vahetus algas 23. veebruaril kell 23.00 ja kestis 24. veebruaril kella 05.00-ni. Tööandja ja töötaja vahel ei ole kokku lepitud, et ööajal tehtud töö ning riigipühal töötamine hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega. Nimetatud juhul on töötaja vahetuse pikkus kokku 6 tundi, seega on töötajal õigus saada töötasu 6 töötunni eest 6 x 1,73 eurot = 10,38 eurot. Kõik kuus tundi on töötatud ööajal, kuna vahetus algas ööajal, st peale 22.00 ning lõppes samuti ööajal, s.o enne 06.00. Tööandja ja töötaja ei ole saanud kokku leppida selles, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest, kuna tegemist on töötasu alammääraga, seega tööandja maksab töötajale töötasu ööajal tehtud töö eest 1,73 eurot x 0,25 = 0,43 eurot ühe öisel ajal töötatud töötunni eest. Kuivõrd öisel ajal töötatud töötunde on kuus, siis on töötajal õigus saada öisel ajal töötatud töö eest töötasu 0,43 eurot x 6 = 2,58 eurot. Lisaks ööajal töötamisele langeb 5 tundi töötaja tööajast riigipühale ning nimetatud töö eest maksab tööandja töötajale 2-kordset töötasu, millest tulenevalt on töötajal õigus saada riigipühal töötatud töö eest töötasu 1,73 eurot ühe tunni eest, kokku 1,73 eurot x 5 = 8,65 eurot. Seega nimetatud tööpäeva eest on töötaja õigustatud saama töötasu 10,38 eurot ning töötasu 2,58 eurot ööajal töötamise eest ja 8,65 eurot riigipühal töötamise eest, kokku 21,61 eurot.

Samas on võimalik ööajal ning riigipühal tehtud töö hüvitada täiendava vaba aja andmisega. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et vaba aega on töötajal õigus saada tööaja arvelt ehk siis tegemist on sisuliselt tasulise vaba ajaga.

Kuidas peaks aga hüvitama ööajal tehtud töö või korraga nii ööajal kui ka riigipühal tehtud töö vaba aja andmisega on küsitav, kuivõrd nimetatud osas TLS konkreetset vastust ei anna ning ka kohtupraktika selles osas täna veel puudub.

Nimelt on rahas hüvitamisel ööajal tehtud töö eest ettenähtud töötasu 1,25-kordne ja riigipühal 2-kordne. Seega võiks arvata, et ööajal tehtud üks töötund võrdub 15 minuti vaba ajaga ning riigipühal tehtud üks töötund võrdub 1 tunni vaba ajaga. Samas ei ole võimalik täna täie kindlusega väita seda, et ööajal tehtud töötund tõesti võrdub 15 minuti vaba ajaga, mitte siiski samuti ühe tunni vaba ajaga.

Lisaks tekib küsimus, kuidas toimub vaba aja andmine sellisel juhul, kui töötaja töötas üheaegselt nii ööajal kui ka riigipühal? Kas sellisel juhul tuleb analoogselt rahas hüvitamisega töötunnid kokku liita?

Kuna tänaseks ei ole ühest seisukohta tööinspektsioonis nimetatud veel välja kujunenud, rääkimata kohtupraktikast, saab selguse huvides soovitada ööajal tehtud töö hüvitamist rahas ning riigipühal tehtud töö hüvitamist kas rahas või vaba aja andmisega.

Ööajal töötamisel puhul tuleb silmas pidada ka seda, et TLS-s on sätestatud öötööle piirang, mis sisaldub TLS §-s 50. Piirang öötööle on seatud tulenevalt sellest, et öösel töötamine on töötajale kurnavam kui päevasel ajal ning võib põhjustada töötajale tervisehäireid.

TLS kohaselt loetakse öötöötajaks töötajat, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma iga­päevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.

Lisaks on TLS-s välja toodud kaks piirangut, millisel juhul on tööandja ja töötaja kokkulepped tühised. Nimelt tühised on kokkulepped, mille kohaselt öötöötaja:

• on kohustatud töötama keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise aja­vahemiku jooksul seitsme­päevase arvestusperioodi kohta; ning
• kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, on kohustatud töötama rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul.

Seadusandja on seega näinud ette kaks piirangut öötöötajale, millest ühel juhul on piirang kehtestatud summeeritud tööajast ning teisel juhul töökeskkonna ohutegurist tulenevalt.

Siinkohal tuleb neid kahte öötöötajate gruppi eristada, sest kui esineb töökeskkonna ohutegur, siis on öötöötaja maksimaalseks tööajaks 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul, kuid summeeritud tööajaga öötöötajate puhul, keda töökeskkonna ohutegurid ei ohusta, võib tööaeg olla ka kuni 12 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul, arvestades sellega, et nimetatud töötajate tööaeg nädalas ei tohi ületada keskmiselt 40 tundi.

Selleks, et selgitada välja, kas töötajate, sh öötöötajate, tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur (füüsikaline, keemiline, bioloogiline, füsioloogiline või psühholoogiline) on tööandja kohustatud korraldama ettevõttes riskianalüüsi, hindama riske töötajate tervisele, selgitama välja konkreetsed töökeskkonna ohutegurid ning võtma tarvitusele vajalikud meetmed ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks.

Erandeid öötöö piirangust on lubatud teha töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 17 lg-s 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

Kuivõrd üldiselt reguleerib lepingulisi suhteid võlaõigusseadus ning TLS sätestab erandid töölepingulistele suhetele, siis on ka öötöö ja riigipühal tehtud töö tasustamise või vaba aja andmise regulatsioon ning piirangud öötööle rakendatavad töösuhetele, mitte teistele võlaõiguslikele lepingutele.

Lepinguvabadusest tulenevalt võivad aga pooled alati ka teiste võlaõiguslike lepingute sõlmimisel kokku leppida selles, et teatud TLS-st tulenevad sätted kohalduvad ka nende lepingulistele suhetele.