Esmalt tuleb välja selgitada, mida mõeldakse vallandamise all. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) järgi on katseaja eesmärk teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Katseaja käigus hindab tööandja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

Kui tööandja leiab, et töötaja ei vasta katseaja eesmärkidele, siis võib ta töösuhte töötajaga TLS § 86 lõike 1 alusel öelda. Oluline on lisada, et TLS § 86 lõike 4 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

Kui tööandja soovib töösuhte TLS § 86 lõike 1 alusel üles öelda katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, siis peab ta tegema kirjaliku ülesütlemisavalduse ja esitama selle töötajale. Suuline ülesütlemine on TLS § 95 lõike 1 järgi tühine. Kirjalikul avaldusel põhjendab tööandja, miks töötaja tööle ei sobinud. Kui töötaja leiab, et tegemist on seadusevastase ülesütlemisega, siis on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole, nõuda ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvitist tühise ülesütlemise eest.

Pöördumisest ei selgu, kas tööandja on teinud kirjaliku avalduse. Kui ta pöördus teie poole suuliselt, siis võib lihtsalt olla tegemist n-ö eelhoiatamisega. Tuleb märkida, et kui tööandjalt kirjalikku ülesütlemisavaldust ei tulegi, siis ei ole töösuhe üles öeldud. Töötaja võib omal soovil töölt lahkuda, kuid teda ei saa selleks kohustada, see peab olema töötaja vaba tahe.

Kui töötajaga öeldakse töösuhe üles TLS § 86 lõike 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis töösuhte lõppemise aluseks märgitakse töötamise registris TLS § 86 lõike 1. Samas, ükski uus tööandja ei pääse töötamise registris ligi töötaja varasematele töösuhetele, st ta ei näe, kas ja kus on töötaja varasemalt töötanud ning mis alusel on töösuhe lõpetatud. Sellise info edastamise õigus on üksnes töötajal endal.