Kaubanduskoja pingutuste tulemusena on töölepingu seadusse jõudnud muudatused, mis teevad alaealiste palkamise ja töötamise paindlikumaks ja vähendavad sellega seonduvat bürokraatiat.

Alates 8. maist eristatakse koolikohustuslike alaealiste puhul tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal.

Näiteks saavad nüüd 13–14-aastased või vanemad koolikohustuslikud töötajad koolivaheajal kauem töötada, s.o 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Õppeveerandi kestel saavad nad töötada aga ainult 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas.

Koolikohustuse täitnud alaealised saavad nüüd töötada täistööajaga, s.o 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Seni said koolikohustuse täitnud 15-aastased töötajad töötada vaid 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16- ja 17-aastased 7 tundi päevas ja 35 nädalas. Ühtlasi lubatakse koolikohustuse täitnud alaealisel teha tööd kuni kella 22.00. Koolikohustuslik alaealine ei tohi aga endiselt teha tööd vahemikus kell 20.00 kuni 6.00.

Kaotati ära alaealistele lubatud tööde nimekiri.

Nimelt saavad alates 14-aastased noored teha tööd rohkemates valdkondades kui varem.

Alates 1. juulist ei pea ettevõtjad enam hakkama taotlema tööinspektsioonilt eraldi luba selleks, et sõlmida tööleping 7-14-aastasega.

Hetkel kehtiva seaduse järgi peavad tööandjad alaealise palkamisest teavitama nii maksu- ja tolliametit kui tööinspektsiooni ning saama sealt vastavad load. Edaspidi hakkab kogu paberimajandus liikuma läbi töötamise registri. See tähendab, ettevõtja registreerib 7-14-aastase alaealise töötamise registris ja sisestab sinna ka kõik muud vajalikud dokumendid (alaealise seadusliku esindaja nõusolek, alaealise töötingimused). Sealt liigub informatsioon automaatselt ka tööinspektsiooni, kes kümne päeva jooksul vaatab saadud dokumendid üle. Kui tööinspektor ei ole kümne päeva jooksul nõusoleku andmisest keeldunud, siis loetakse, et nõusolek on olemas.