Küsimus: ehitusettevõtte töötajad saadeti kolm kuud tagasi Lõuna-Eestis asuvale ehitusobjektile üldehitustöid tegema. Tööandja andis teada, et suure töömahu ja lühikeste tähtaegade tõttu võetakse tööle ukrainlased. Mõne aja pärast läksid ukrainlased tööandjaga tülli, sest jagavad mitme peale väikest hotellituba, sõidavad iga päev üle 20 kilomeetri tööle ja tagasi ning tööandja on nende passid enda kätte hoiule võtnud. Väidetavalt ei ole neile ka kolm kuud töötasu makstud. Kuhu peavad kolmandatest riikidest pärit töötajad abi saamiseks pöörduma?
Vastab tööinspektsiooni järelevalve osakonna peajurist Kristel Kängsepp:
Kui Eesti ettevõtte on palganud tööle välismaalase ehk kolmandatest riikidest pärit töötaja, tuleb tööandjal arvestada, et kolmandate riikide töötajate töötasu maksmist reguleerib välismaalaste seadus, mille kohaselt tuleb töötajale maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Samuti peab tööandja arvestama, et välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks ja töötamiseks seaduslik alus, see aga omakorda tähendab suhtlemist politsei- ja piirivalveametiga, kes väljastab vastavad load välismaalasele.
Alati on välismaalasest töötajal õigus pöörduda kõigepealt politsei- ja piirivalveametisse, täpsemalt migratsiooninõustajate poole kas telefonitsi, e-posti või Skype teel. Politsei- ja piirivalveamet on kodulehel selgitanud, kas ja kuidas tohivad välismaalased Eestis töötada ning mida peaksid oskustöölised silmas pidama.
Välismaalase lühiajalise töötamise registreerimine
Töösuhetes on mõlemal osapoolel omad kohustused ja õigused. Välismaale tööle asudes on töötaja märksa ohustatumas olukorras ning tööandjast palju rohkem sõltuv kui kodumaal töötades. Kuid tööandjast sõltumine ei tähenda seda, et tööandjal on õigus oma suva järgi otsustada, millal ja kui palju ta maksab töötajale töötasu või et tal oleks õigus enese käes hoida töötaja isikut tõendavaid dokumente. Töötaja ja tööandja peavad kokku leppima töötingimustes, sh millal on palgapäev, kui suur on kuutasu või tunnitasu, puhkuse kestvuse, töötegemise koha, millised on tööülesanded jne. Ehk tööandja kohustus on töötajale teha teatavaks töölepingu seaduse § 5 punktid. Töösuhtesse astumine tähendab, et nii töötaja kui tööandja on väljendanud oma vaba tahet ning jõudnud läbirääkimiste tulemusel ühisele arusaamisele, millistel kokkulepitud tingimustel tööd alustatakse. Töötaja dokumentide enese käes hoidmine, kokkulepitust halvemad majutustingimused, töötasu maksmine osade kaupa või kordades väiksemas summas (nt 50 – 100 eurot kuus), muudavad töötaja haavatavaks ja tööandjast aina rohkem sõltuvaks. Siin võib tekkida kahtlus, et tegemist on töötaja asetamine tema tahte vastaselt ning sunniviisiliselt olukorda, kus tööandja majandusliku kasu eesmärgil töötajat ära kasutab. Kui tööandja annab teadlikult valeinformatsiooni töötingimuste kohta või toimub juba ka ähvardamine/hirmutamine töötasu maksmata jätmisega või illegaalse välismaise töötaja võimudele väljaandmisega, ebaseaduslikult töötasust kinnipidamistest või ebainimlikest töö- ja elamistingimustest, võib tegemist olla töötaja ekspluateerimisega, halvimal juhul võime rääkida isegi tööalasest ekspluatatsioonist inimkaubanduse võtmes.
Tööinspektsioon saab sekkuda töötaja töötingimuste parendamiseks üksnes seaduses sätestatud pädevuse piirides ja nõuda tööandjalt (vajadusel ettekirjutusega ja sunniraha kohaldades) töösuhteid ja tööohutust ning tervishoiu nõudeid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist. Kui tööinspektsioonile on teada info (välismaalaste seaduse rikkumised või maksuseaduste rikkumised), edastab tööinspektsioon informatsiooni politsei- ja piirivalveametile või maksu- ja tolliametile. Need ametid teevad koostöö raames ühiseid kontrollreide, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid/töötavaid välismaalasi, varjatud töösuhteid, maksupettusi ning seeläbi tuvastada võimalikke inimkaubanduse (tööorjuse) juhtumeid. Kui tööinspektsioonile on teada informatsioon, mille põhjal tekib kahtlus, et töötaja on langenud kelmuse või inimkaubanduse ohvriks, teavitab tööinspektsioon sellest politsei- ja piirivalveametit.
Kui tööandja jätab õigeaegselt töötajale töötasu maksmata, on töötajal õigus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega ise või siis oma esindaja kaudu töövaidluskomisjoni. Kui tööandja ja töötaja ei ole ka sõlminud töölepingut, halvimal juhul ei ole töötaja töötamine kajastatud ka töötamise registris, tuleb täiendavalt paluda ka töövaidluskomisjonil töösuhe tuvastada. Töövaidluskomisjoni pöördumine on isikutele tasuta, v.a kui isik võtab endale advokaadi.
Töövaidluste lahendamine, töövaidluse lahendamise seaduse alusel
Välismaine töötaja
Sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud inimkaubanduse ohvrite abistamiseks teenused, mille kohta infot leiab SIIT.
