Sotsiaalministeerium plaanib luua uut kollektiivlepinguid ja streike käsitlevat regulatsiooni. Muudatuste tegemise eesmärk on lahendada selles valdkonnas esile kerkinud probleeme ning parandada õigusselgust. Uus seadus soovitakse valmis saada sügiseks.
Praegu sisalduvad kollektiivse töösuhtega seotud reeglid kahes õigusaktis: kollektiivlepingu seaduses ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses. Praktika on aga näidanud, et nimetatud õigusaktides esineb mitmeid probleeme, mida kosmeetiliste muudatustega lahendada ei saa. Seetõttu viiakse läbi kollektiivsete töösuhete reform, millega asendatakse kaks praegu kehtivat õigusakti ühe seadusega.
Kollektiivlepingu laiendamine
Töösuhete reformi käigus soovitakse täpsustada kollektiivlepingu laiendamise korda. Kehtiva seaduse kohaselt võib tööandjate ühingu ja ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingut laiendada poolte kokkuleppel. See tähendab, et ametiühing, kuhu kuulub näiteks viis töötajat, ja tööandjate ühing, kuhu kuulub näiteks kolm ettevõtet, võivad sõlmida kollektiivlepingu, milles lepivad kokku, et teatud sektoris ei või töötaja töötasu olla väiksem kui 20 eurot tunnis. Toodud näite puhul peaksid kõik selles sektoris tegutsevad ettevõtted maksma töötajatele vähemalt 20 eurot tunnis sõltumata sellest, et nad ei ole kollektiivlepingule alla kirjutanud.
Õiguskantsler leidis juba 2005. aastal, et kollektiivlepingu laiendamise reeglid ei ole kooskõlas põhiseadusega. Hetkel puudub näiteks järelevalveorgan, mis hindaks, kas kollektiivlepingus kokkulepitud palgatingimused on jõukohased ka maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele ja väikeettevõtetele. Seetõttu soovitakse uue seadusega kehtestada teatud eeltingimused kollektiivlepingu laiendamiseks. Loodetakse, et need aitavad vähendada kollektiivlepingu laiendamise väärkasutamise ohtu.
Ühe lahendusena kaalutakse esinduskriteeriumi sisseviimist. See tähendab, et kollektiivlepingu laiendamine oleks lubatud ainult juhul, kui kollektiivlepingu sõlminud tööandjate esindusorganisatsioon esindaks teatud hulka (näiteks 51%) äriühingutes töötavatest inimestest. Samuti plaanitakse kollektiivlepingu sõlmimisel mitteosalevatele ettevõtetele anda võimalus avaldada oma seisukohti enne kollektiivlepingu laiendamist. Välja on pakutud ka järelevalveorgani loomist, kes kontrolliks, et kollektiivlepingu laiendamine toimuks avalikes, mitte mõne töötaja või ettevõtte huvides. Kaubanduskoja hinnangul võiks kollektiivlepingu laiendamine olla tulevikus lubatud ainult juhul, kui täidetud on kõik kolm eelnevalt nimetatud tingimust.
Toetusstreigist etteteatamine
Õiguskantsler on ka leidnud, et kehtiv toetusstreigist etteteatamise tähtaeg ei ole kooskõlas põhiseadusega. Praeguse korra kohaselt peab ametiühing teavitama tööandjat kavandatavast toetusstreigist vähemalt kolm päeva ette. Õiguskantsleri hinnangul ei ole kolmepäevane etteteatamisetähtaeg piisav selleks, et ettevõtted saaksid oma töö ümber korraldada ning teavitada äripartnereid. Kaubanduskoda toetab õiguskantsleri seisukohta ning meie hinnangul võiks etteteatamistähtaega pikendada seitsme päevani.
Riikliku lepitaja määramine
Praktikas on probleeme tekitanud ka riikliku lepitaja määramise kord. Kehtiva seaduse kohaselt nimetab riikliku lepitaja ametisse valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel. Samas ei ütle seadus, mis saab siis, kui pooled ei jõua uue kandidaadi osas kokkuleppele või lepitaja on pikemat aega töövõimetu. Seega tuleb uues seaduses riikliku lepitaja määramise reegleid täiendada. Kaubanduskoda toetab lahendust, mille kohaselt valitsus nimetaks Sotsiaalministeeriumi ettepanekul ametisse uue lepitaja, kui tööandjad ja töötajad ei jõua kokkuleppele ning ametis oleva lepitaja ametiaeg lõpeb.
Sotsiaalministeerium ei ole veel uut kollektiivseid töösuhteid reguleerivat seadust koostanud. Praeguseks on avaldatud ainult seaduse väljatöötamiskavatsus, milles antakse ülevaade kehtivate õigusaktide probleemidest ning kirjeldatakse võimalikke lahendusi. Uus seadus peaks valmima selle aasta oktoobriks.
Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse töötüli seaduse väljatöötamiskavatsusega saab põhjalikumalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel.
