Juristi töölaualt: Ravikindlustuse seaduse muudatusettepanekud puudutavad ka ettevõtteid

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Ravikindlustuse seadust plaanitakse muuta selliselt, et juriidilise isiku juhtorgani liikme ja võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava isiku kindlustuskaitsega seotud õigused ühtlustatakse töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isikuga.

Kindlustuskaitse tekkimine

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme ja võlaõigusliku (nt töövõtu- või käsundusleping) lepingu alusel tasu saava isiku kindlustuskaitse jõustumisele seatud 3kuuline ooteaeg. Praktikas tähendab see seda, et kui asjakohased dokumendid on haigekassale esitatud, siis kolme kuu kestel tekkivad terviseprobleemid kindlustuskaitse alla ei kuulu. Samal ajal töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isiku puhul on vastav ooteaeg kõigest 14 päeva. Iseenesest pole praktilist vajadust ega õigupoolest ka arusaadavat põhjendust sellisele erinevale kohtlemisele. Sellest tingituna tegi ka Kaubanduskoda omalt poolt ettepaneku sellise eristamise lõpetamiseks. Hea meel on tõdeda, et vastavat ettepanekut on kuulda võetud ning lisatud eelnõusse.

Eelnõu puhul on võlaõigusliku lepingu alusel tegutsevale isikule positiivne kindlasti ka see, et kindlustuskaitse tekkimise eelduseks pole enam vähemalt 3kuulise tähtajaga võlaõigusliku lepingu olemasolu. Nimelt näeb kehtiv seadus ette kindlustuskaitse tekkimise eeldusena selle, et töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud leping on sõlmitud tähtajatult või tähtajaga üle kolme kuu. Muudatuse tulemusel saab võlaõigusliku lepingu sõlminud isik (kes saab selle alusel tasu ja kelle eest makstakse sotsiaalmaksu) kindlustuskaitse üle ühekuulise tähtajaga sõlmitud lepingu puhul. Kõnealune muudatus võrdsustab samuti eelnimetatud tingimustel võlaõigusliku lepingu sõlminud isiku kindlustuskaitse tingimused (töölepinguga) töötaja ja avalikus teenistuses töötava isiku kindlustuskaitse saamise tingimustega.

Vastutus haigekassale ettenähtud dokumentide ja info esitamata jätmise korral

Kehtiv ravikindlustuse seadus ütleb, et kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamata jätmise tagajärjel ei kohaldu isikule kindlustuskaitse, siis peab sellele isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja ehk siis see isik, kes maksab töötasu ja selle pealt sotsiaalmaksu.

Eelnõu toob vastutuse osas sisse siiski ka mõningad uued sätted. Uue sättena kehtestatakse haigekassa õigus nõuda sisse kohustuse rikkujalt ravikindlustushüvitised, mida haigekassa on tasunud isiku eest või isikule, kelle kindlustuskaitse jäi õigeaegselt lõpetamata või peatamata või kelle eest ei olnud kohustatud isik tasunud sotsiaalmaksu. Selgitavalt olgu siinkohal märgitud, et juriidiline isik on kohustatud teatama haigekassale 10 kalendripäeva jooksul juhtimis- või kontrollorgani liikme volituste lõppemise otsuse vastuvõtmisest ning võlaõiguslike lepingute puhul on sotsiaalmaksu maksja kohustatud 10 kalendripäeva jooksul teatama haigekassale sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.

Ülejäänud olulisemad muudatusettepanekud

Lisaks eeltoodule puudutavad muudatusettepanekud kindlustatud isikuga võrdsustamist lepingu alusel ning ravimite hinnakokkulepete sõlmimist. Esimese puhul muudetakse vastavad õigussätted lihtsalt selgemaks vältimaks sätete väärtõlgendamist.

Hinnakokkulepete puhul on plaanitavad muudatused oluliselt sisulisemad. Näiteks täpsustatakse, millise hinna alusel võtab haigekassa kindlustatud isikutelt üle ravimi eest tasumise kohustuse seni, kuni varasem hinnakokkulepe enam ei kehti ja uus hinnakokkulepe ei ole veel sõlmitud või ravim ei ole veel haigekassa soodusravimite loetelust välja arvatud. Ühtlasi täpsustatakse, millise asjaolu ilmnemisel tuleb algatada hinnakokkuleppe muutmine. Uus on ka säte, mille kohaselt hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes mõistliku aja jooksul kokkuleppe mittesaavutamisel, algatab Sotsiaalministeerium menetluse ravimi väljaarvamiseks soodusravimite loetelust.

Eelnõu plaanitakse jõustada alates 1. oktoobrist 2013. Eelnõu ja selle seletuskirjaga on võimalik lähemalt tutvuda Koja kodulehel. Kommentaarid ja arvamused on oodatud aadressile mart@koda.ee.

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll