Justiitsminister Andres Anvelti kutsel kogunesid kolmapäeval, 28. jaanuaril ettevõtjate esindajad ja teised huvigrupid ümarlauale, et arutada Eesti ühinguõiguses aja jooksul tõusetunud praktilisi probleeme ja muudatusvajadusi.
"Kakskümmend aastat tagasi loodud ühinguõigus on ajale jalgu jäänud ja üha enam pöördutakse meie poole erinevate eluliste probleemidega, mis koormavad või takistavad ettevõtjate tööd," ütles justiitsminister Andres Anvelt. "Üks probleem on ka selles, et seadustes on tehtud väga palju muudatusi, näiteks äriseadustikku on alates selle jõustumisest 1995. aastal muudetud ligi 100 korda. Erinevate muudatustega on tekkinud vastuolusid, kordusi ja ebaselgusi, mis muudavad ühinguõiguses orienteerumise ja seaduste järgimise väga raskeks."
"Kuna muudatusvajadusi on välja toodud niivõrd erinevatest valdkondadest, siis on justiitsministeeriumi soov esmalt muudatusvajadused läbi analüüsida ja leida võimalused erinevate ühinguvormide ja erinevate seaduste vahel laiali pillutatud sätete korrastamiseks. Sarnane korrastustöö viidi läbi karistusõiguse valdkonnas – käesoleva aasta alguses jõustusid karistusseadustiku muudatused, millele eelnes kolm aastat kestnud põhjalikku analüüsi ja diskussioone," lisas Anvelt.
Justiitsminister ütles ettevõtjate esindajatele, et ühinguõiguse korrastamisel peab olema tagatud järjepidevus. "Kindlasti ei soovi me luua uut koodeksit. Oluline on pidevalt jälgida ka seda, et muudatustega ettevõtjate halduskoormus pigem väheneks, mitte ei suureneks. Selleks peame võtma juba arutelude algusest juurde infotehnoloogia spetsialistid, kelle abil oleks võimalik leida erinevaid aruandlus- ja registrikannete kohustusi lihtsustavaid lahendusi," ütles Anvelt.
Justiitsministeerium saatis 2014. aasta novembris erinevatele huvigruppidele ühinguõiguse korrastamise lähteülesande projekti, mille kohta palus huvipoolte arvamusi.
Lähteülesande projektis on kirjeldatud, et Eesti ühinguõigus ehk äriseadustik, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus jt vajavad põhjalikku revisjoni. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et seadustes on tehtud väga palju muudatusi ning nad on kaotanud osa oma esialgsest süsteemsusest. Samuti on Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel tehtud kohti liiga paindumatud ja koormavad regulatsioonid, muutunud on majanduskeskkond (näiteks mängivad üha suuremat rolli rahvusvaheliselt tegutsevad ühingud, sh iduühingud), avardunud on infotehnoloogilised võimalused (sh käivituv e-residentsuse projekt) jpm. Justiitsministeeriumi eesmärk oli arutada muudatusvajadusi ettevõtjate esindajatega, et seejärel otsustada ühinguõiguse korrastamise vajadus ja edasine ajakava.
Ümarlaual osalesid advokatuuri, Tartu ülikooli, linnade liidu, tööandjate keskliidu, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni, notarite koja ning kaubandus- ja tööstuskoja esindajad.
Ühinguõiguse kodifitseerimise ettevalmistamine jätkub ning kodifitseerimise kasuks otsustamisel kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti "Õigusloome kodifitseerimine" raames. Toetuse andmise eesmärgiks on arukas õigusloome kodifitseeritud valdkondades ja kvaliteetsema õigusloome kujundamine. Õigusloome kodifitseerimise projekti kogumaksumus on 1 740 000 eurot, millest toetus on 1 479 000 eurot.
