Euroopa Liidus otsiti pikalt üksmeelt kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) suhtes, mis tänasel Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee ehk COREPER-i kohtumisel siiski heakskiidu sai. Eesti jäi tänasel hääletusel erapooletuks, kuna kokku lepitud lahendused ei ole kooskõlas Eesti seisukohtadega.
Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul toetab Eesti direktiivi üldisi kestlikkusalaseid eesmärke ja peab oluliseks inimõiguste ja keskkonnakaitset äritegevuses. “Samas on olnud läbivalt Eesti seisukoht, et me peame leidma eesmärgi saavutamiseks paremaid viise kui ülemäärase bürokraatia kehtestamine. See on olnud ka üks põhjus, miks me direktiivi ei ole toetanud.”
Laaneti sõnul läksid arvamused nii ELi nõukogus liikmesriikide seas kui Euroopa Parlamendi sees lahku. 12. märtsil toimunud Euroopa Parlamendi täiskogu kohtumisel kõlas seisukohti, et eesmärk liikuda kestlike tarneahelate poole peab toimuma eelkõige läbi ettevõtete konkurentsivõime tõstmise, mitte neid liigsete kohustustega üle koormates. “Sõnavõttudes on muuhulgas rõhutatud, et kuigi eesmärgid on olulised, oleks see plaanitavate reeglitega liiga koormav ettevõtjatele, kellele on niigi viimasel ajal erinevaid kulukaid reegleid kehtestatud. Eesmärk liikuda kestlike tarneahelate poole peaks eelkõige käima läbi ettevõtete motiveerimise, mitte karistamise,” selgitas ta.
Täna heakskiidu saanud direktiivi teksti toodi kompromissina sisse muudatus ettevõtete suurema käibemäära ja töötajate arvu kohta ehk teisisõnu hakkab algatus reguleerima nüüd ettevõtteid, kellel on keskmiselt 1000 töötajat ning aastane käive vähemalt 450 miljonit eurot. “Kui kohaldamisalasse jäävad ainult väga suured ettevõtted, siis neil on tõepoolest suurem võimekus algatusega ettenähtud nõudeid oma protsessidesse sisse viia. Samas ei kaota see minu hinnangul probleemi olemust, kuna tarneahelate kaudu jäävad kaudselt mõjutatuks ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtted,” selgitas justiitsminister.
Eesti on varasemalt väljendanud, et ei toeta direktiivi sellisel kujul vastuvõtmist, kuna sellest tulenevad reeglid on ebaselged ja pole aru saada, millised kohustused ja sellega kaasnev vastutus ettevõtjatele langeksid.
Äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv jäi liikmesriikide toetuseta
29.02.2024
Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee ehk COREPER-i kohtumisel jäi äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD) praegusel kujul heakskiitmata. Eesti on varasemalt väljendanud, et ei toeta direktiivi sellisel kujul vastuvõtmist, kuna sellest tulenevad reeglid on ebaselged ja pole aru saada, millised kohustused ning sellega kaasnev vastutus ettevõtjatele langeksid.
Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul seisab Eesti Euroopa Liidus selgete ja arusaadavate reeglite eest, millega ei kaasne ülemäärast bürokraatiat. “Meil peab olema julgust oma vastuseisu näidata ja seda välja öelda, kui eelnõu meie meelest nendele olulistele kriteeriumitele ei vasta. Koostöös teiste samameelsete liikmesriikidega suudab väike riik nagu Eesti ebamõistliku Euroopa Liidu bürokraatia vastu seista küll,” sõnas Laanet
Laaneti sõnul peab Eesti kahtlemata vajalikuks, et majandustegevuses austatakse inimõigusi ja kaitstakse keskkonda, kuid see peab toimuma selgete reeglite alusel, mis suudavad õigustada ka sellega kaasnevat halduskoormust riigile ja ettevõtetele.
Eesti peab muude aspektide hulgas kõige problemaatilisemaks sekkumist äriühinguõiguse põhimõtetesse, hoolsuskohustuste väga laiaulatuslikku ja ebamäärast sisustamist ning tsiviilvastutuse kohaldamist selliste kohustuste rikkumise korral. Kuna direktiiv ei leidnud piisavat toetust, langeb see tagasi läbirääkimiste faasi.
Eesti ei poolda kestliku juhtimise direktiivi
09.02.2024
Sarnaselt põhjanaaber Soomele peab Eesti probleemseks täna COREPERis arutlusel olevat äriühingute kestliku hoolsuskohustuse direktiivi.
Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on peamine põhjus see, et direktiivist tulenevad reeglid on ebaselged ja pole aru saada, millised kohustused ja sellega kaasnev vastutus ettevõtjatele langeksid.
“Euroopa Liidus peaksime kaitsma meie ühiseid väärtuseid, mitte looma liigseid bürokraatlikke eeskirju,” selgitab justiitsminister Laanet. Laaneti sõnul peab Eesti kahtlemata vajalikuks, et majandustegevuses austatakse inimõigusi ja kaitstakse keskkonda, kuid see peab toimuma selgete reeglitega, mis suudavad õigustada ka sellega kaasnevat halduskoormust riigile ja ettevõtetele.
“Paraku ei vasta kestlikkuse alase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) kompromisstekst nendele kriteeriumidele ning seetõttu ei saa ka Eesti seda toetada ja jääb homsel COREPERi istungil erapooletuks,” rääkis justiitsminister.
Eesti peab muude aspektide hulgas kõige problemaatilisemaks sekkumist äriühinguõiguse põhimõtetesse, hoolsuskohustuste väga laiaulatuslikku ja ebamäärast sisustamist ning tsiviilvastutuse kohaldamist selliste kohustuste rikkumise korral.
