Valitsus toetas täna Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse vastu võtmist, millega kehtestatakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardid (ESRS). Kestlikkusaruandluse kohustus rakendub alates 2024. aastast, laienedes järk-järgult.
Kestlikkusaruandlus saab tulevikus olema majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus, kus valdavalt suurettevõtted ja suured konsolideerimisgrupid hindavad konkreetselt oma tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid ja riske kestlikkusega seotud teemadel. Aruandlus annab ülevaate ettevõtte tegevusest lühi- ja pikas vaates ning näitab kuidas ettevõte liigub oma seatud eesmärkide suunas.
Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik selgitas, et vaatamata suurenevale halduskoormusele on kestlikkusaruandlus vajalik ja käib arenenud riikidega käsikäes. “Et rahvusvahelisel areenil püsida konkurentsivõimelisena, on meie ettevõtetel vaja oma tegevuse kaardistamisel arvestada ka keskkonna ja sotsiaalseid riske ning olla nende osas läbipaistev,” rääkis Osanik tuues välja, et kestlikkusaruandlus omab olulist rolli toetamaks Euroopa Rohelist Kokkulepet. Standardid on leidnud oma tasakaalu avalikustatava info osas ühelt poolt ambitsioonikate eesmärkide – kliimaneutraalne, ressursisäästlik, ringmajandav ja inimest väärtustav majandus, mille mõju on tuntav kesk-pikas ajaraamis versus kohene halduskulu.
Standardite esmane pakett hõlmab kaht teemadeülest standardit, mis selgitavad kuidas aruannet koostada ja mida peab arvesse võtma ning kümmet teemastandardit. Viimased jaotuvad viieks keskkonnastandardiks (kliimamuutus, saastus, vesi, elurikkus, ressursikasutus ja ringmajandus), neljaks sotsiaalstandardiks (töötajad, töötajad väärtusahelas, mõjutatud kogukonnad, tarbijad ja lõppkasutajad) ning lisaks üks ärilise käitumise ühinguvalitsemise standard.
Juba oktoobris korraldab rahandusministeerium infopäeva kõikidele huvitatud ettevõtjatele, kus räägitakse nii direktiivist kui standarditest ning arutatakse aruandlust nendega, kellel juba vastav kogemus olemas. 2025. aasta lõppu on planeeritud veebipõhise tööriista valmimine ettevõtjatele kestlikkusteemade mõistmiseks ning andmete kogumiseks. Tulevatel aastatel on tulemas ka mitukümmend ESRS standardite koolitust.
“Kestlikkusaruandluse direktiiv ning sellega kaasnev standard on olnud üle kahe aastat Euroopa Liidus intensiivne töövoog,” ütles Rainer Osanik, lisades et tööprotsessi on olnud kaasatud mitmed ministeeriumid ja riigiasutused. Täna kinnitatud standardite osas on tagasisidet küsitud nii era- kui avalikult sektorilt kolmel korral, juuli 2022, jaanuar 2023 ja juuni 2023. “Eesti on oma seisukohad edastanud ja võrreldes esimese versiooniga on standard muutunud, lihtsustamaks selle esmast rakendamist,” sõnas Osanik.
Kestlikkusaruandluse direktiiv kohaldub alates 2024. aastast, laienedes järk-järgult. Alates 2024. aasta majandusaastast suurtele avaliku huvi üksustele, kellel on üle 500 töötaja, 2025. aastast kõigile suurettevõtetele, kellele kohaldub vähemalt kaks näitajat järgmistest kahel järjestikusel aastal (250 või rohkem töötajat, müügitulu 40 miljonit eurot, bilansimaht 20 miljonit eurot. 2026. aastast ülejäänud börsil noteeritud ettevõtetele (v.a mikroettevõtted), samuti väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ning kaptiivkindlustusandjatele.
Kestlikkusaruandluse kohustus kohaldub ca 350 Eesti ettevõttele, kellest eeldatavalt kaks kolmandikku hakkavad seda aruannet oma majandusaasta aruande osana esitama, kolmandik aga kasutab konsolideerimise erandit ehk nende emaettevõte koostab konsolideeritud kestlikkusaruande. Kohustuslased moodustavad 1,4% Eesti äriühingutest, kuid kõigi Eesti äriühingute müügitulust ja varadest, moodustavad need ettevõtted üle 40%. Rainer Osanik lisas, et mitmed ettevõtted koostavad juba praegu kestlikkusaruandlust vabatahtlikult, tõendamaks eeltooduga enda panust rohelisema ja kestvama tuleviku poole liikumise suunas.
Loe lähemalt: Kestlikkusaruandlusest
