Rahandusministeerium on koostanud ja saatnud kooskõlastamisele sotsiaalmaksu arvestamise ja sotsiaalmaksu andmete väljastamise korda reguleeriva määruse eelnõu.
Eelnõu koostamise eesmärk on viia sotsiaalmaksuseaduse alusel kehtestatud määruste sätted kooskõlla sotsiaalmaksuseaduses ning töölepingu seaduses tehtud muudatustega. Lisaks sellele muudetakse ka määruste ülesehitust – senised kolm eraldi kehtestatud määrust asendatakse ühega, mis reguleerib samaaegselt sotsiaalmaksu arvestust nii maksumaksja kui ka maksuhalduri tarvis.
Määrus on jagatud viieks peatükiks, mis on jagatud
- 1. peatükk – üldsätted,
- 2. peatükk – sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvutamise põhimõtted,
- 3. peatükk – sotsiaalmaksu arvestamise kord maksu- ja tolliametis,
- 4. peatükk – maksukohustuslaste registris olevate andmete sotsiaalkindlustusametile ja Eesti haigekassale väljastamise kord,
- 5. peatükk – rakendussätted.
Määruse teise peatüki sätted on olulised tööandjale, et sotsiaalmaksu arvutada.
Määruse § 2 järgi on tööandjal kohustus maksta töötaja või teenistuja eest sotsiaalmaksu. Seda kohustust peab täitma ka FIE, kui tal on töötaja.
Paragrahvis 3 täpsustatakse sotsiaalmaksu arvestust juhuks, kui töötasu makstakse kas palgapäevale eelneval kuul või sellele järgneva(te)l kuu(de)l ning § 4 see, kuidas toimub sotsiaalmaksu arvutamine palga väljamaksmiseks kokkulepitud kuul. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab reeglid olukorraks, kus palga maksmiseks kokkulepitud kuul on kuumääralt sotsiaalmaks arvutatud ja deklareeritud, kuid töötasu makstakse välja mõnel hilisemal kuul. Sellisel juhul vähendatakse väljamakstud palgalt arvutatud sotsiaalmaksu n-ö õigel palga maksmise kuul kuumääralt arvutatud ja deklareeritud sotsiaalmaksu võrra, seisab eelnõus.
Määruse § 5 sisaldab reegleid sotsiaalmaksu arvutamiseks, kui töötaja töötab samaaegselt mitme tööandja juures. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et reegli põhimõtted tulenevad sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikest 22, mis sätestab, et tööandjal on õigus maksta kuumääralt arvutatud summast vähem sotsiaalmaksu, kui sellele töötajale maksab palka ka mõni teine tööandja. Paragrahvis on täpsustatud ka asjaolu, et maksustav summa ei saa teise tööandja makstud tasu arvestamise tulemusel olla väiksem töötajale makstud tasust.
Eelnõu järgi on määruse § 6 reguleeritud sotsiaalmaksu arvutamine olukorras, kus töötaja ei tee tööd terve kuu. Selguse huvides on sättes täpsustatud mõistet "töötatud aeg“. Mõiste erineb mõneti sellest, mida tavapäraselt mõistetakse töötamise aja all. Töötatud aeg on määruse mõttes kalendrikuu päevade arv, millest on maha arvatud töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud aeg (nt iga-aastase puhkuse, ajutise töövõimetuse aeg jms). Kuna sotsiaalmaksu tuleb tasuda kuumääralt ka palgata puhkusel oldud aja eest, siis liidetakse see aeg tavapärasele töö tegemise ajale. Mõiste hõlmab ka puhkepäevi, kuna miinimumkohustuse arvestuse aluseks ei võeta mitte konkreetseid tööpäevi (20 päeva kuus), vaid kogu kuu kalendripäevade arv (30 päeva).
Määrus jõustub üldises korras, st määrus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Määruse eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.
