Rahandusminister Annely Akkermann esitas valitsuskabinetile arutamiseks hoiu-laenuühistute seaduse muudatused, mille jõustumisel kehtestatakse hoiustele Tagatisfondi kaitse ja ühistud viiakse ka finantsinspektsiooni järelevalve alla.
“Meie eesmärgiks on, et hoiustajate raha oleks kaitstud ka hoiu-laenuühistutes,” kinnitas Annely Akkermann. Seetõttu on võetud eesmärgiks, et moodustuksid ühistupangad, mis on ka oma olemuselt ühistud. “Me ei soovi kohaliku majanduse jaoks olulisi ühistuid välja suretada või nende tegevust ülemäära piirata,” lisas ta.
Väikestes ühistutes, kus kaasatud hoiuste maht ei pruugi küll väga suur olla, puudub täna kindlus, et kui midagi läheb valesti, siis on inimeste raha ikkagi kaitstud. “Hoiustajate raha kaitseks peavad hoiu-laenuühistud kasvama ja allutama end finantsinspektsiooni järelevalve alla,” selgitas rahandusminister.
Rahandusministeerium esitab valitsuskabinetile seadusemuudatused, kus hoiu-laenuühistutele kehtestatakse kolmes etapis uued nõuded. “Seaduseelnõu eesmärk pole kindlasti ühistegevuse keelustamine Eestis, pigem selle tugevdamine,” kinnitas Akkermann.
Esimeses etapis saab uusi ühistuid alates selle aasta märtsikuust moodustada üksnes ühistupangana ja 1. juulist keelatakse hoiuseintresside reklaam.
Teises etapis kehtestatakse seaduseelnõu kohaselt nõue anda liikmetele infot nii liikme enda kontoseisu kui ühistu finantsseisu kohta. Piiratakse volitamist ja kehtestatakse täiendavad nõuded finantsauditile ning täiendavad sobivus- ja usaldusväärsuse nõuded hoiu-laenuühistute juhtidele.
Kolmandas etapis peavad hoiu-laenuühistud hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks saama finantsinspektsioonilt panga või ühistupanga loa. Ühistupankadele kohalduvad kõik samad nõuded nagu pankadele, välja arvatud osakapitali nõue, mis võib 5 miljoni euro asemel olla 1 miljon eurot. Kui hoiu-laenuühistud panga tegevusluba ei saa, ei pea ta oma tegevust päris lõpetama, vaid võib jätkata nn tavalise tulundusühistuna, kus hoiuste kaasamine on keelatud. Säilib ka võimalus osutada makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene, kui selleks on finantsinspektsiooni väljastatud makseasutuse või krediidiandja tegevusluba.
Akkermanni sõnul on senine praktika näidanud, et ühistu liikmed ei kipu ise piisavalt huvi tundma, millega ühistu juhatus tegeleb ja tihti antakse oma volitused hääletada juba liitudes üle ühistu juhtidele. Ka ühistud ise ei anna alati asjakohast teavet. “Sellepärast on oluline kehtestada nende tegevuse üle täiendav kontroll ja finantsinspektsiooni järelevalve, see on ka vajalik, et saaksime viia hoiused Tagatisfondi kaitse alla,” sõnas Akkermann.
Eesti Panga andmetel tegutseb Eestis hetkel 21 hoiu-laenuühistut.
