Riigikogu kiitis 8. detsembri istungil heaks perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474 SE), millega muudetakse alaealisele lapsele elatise maksmise korda. Praegune miinimumelatise summa, milleks on pool kuupalga alammäärast, asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.
Seaduse järgi tuleb elatise summa kujunemisel arvesse võtta lapse reaalseid vajadusi, vanema võimalusi ja lapsega koos veedetava aja hulka, samuti tuleb arvestada, mitut last vanem üleval peab pidama ning kellele makstakse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.
Seaduse järgi on elatise määramise aluseks baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil ja millele lisandub igal aastal kolm protsenti eelmise aasta keskmisest brutopalgast. Elatise hulka arvatakse ka riiklik lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, mille võrra väheneb kohustatud vanema maksekohustus. Kohtule jääb endiselt õigus vanemate sissetulekute erinevust ja lapse vajadusi arvestades elatist suurendada või vähendada.
Seaduses on toodud erand, et kaitseväeteenistuse ajal elatist maksta ei tule, kuna laps saab ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust. Seadusega ei muudeta kehtivaid kohtuotsuseid ega kokkuleppeid, aga nähakse ette üleminekusäte, mille järgi külmutatakse poole töötasu alammääraga seotud elatised praegusel tasemel ja miinimumpalga tõustes need ei kasva.
Riigikogu pressiteenistus
08.12.2021
—————————
Elatise korda muutev eelnõu läbis esimese lugemise
Justiitsminister Maris Lauri tutvustas esimesel lugemisel riigikogule perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE), millega soovitakse senine miinimumelatise määr (milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) siduda lahti alampalgast. 2021. aastal on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta. See asendatakse edaspidi valemiga, mis võtab arvesse lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi.
Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud valem põhineb lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringul, muutuvatel majandusnäitajatel ja võtab arvesse perede individuaalseid asjaolusid ja võimekust. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on muudatuse eesmärk kõige valusamaid vaidlusi – perekonnaasjades – meie kohtutes vähendada.
“Näeme, et elatisvaidluste lahendamine kohtus on viimastel aastatel muutunud üha keerukamaks, tuues pooltele sageli kaasa suure õigusabi- ja ajakulu ning mis kõige kurvem, traumeerib selle käigus hingehaavu saanud osapooli, sealhulgas lapsi,” sõnas Lauri.
Uue süsteemi alusel oleks vanematel võimalik läbipaistval moel aga ise välja arvutada summa, mille kohus tõenäoliselt nende pere puhul välja mõistaks või kasutada selleks väljatöötatud rakendust. Seejärel oleks elatise summa võimalik omavahel, perelepituse käigus või notariaalselt kinnitada. “Kohtutee peaks olema aga viimane abinõu peresuhete reguleerimisel,” osutas minister riigikogu liikmeid eelnõud toetama kutsudes.
Elatise eelnõuga samal ajal menetleb riigikogu perelepituse eelnõu, mille eesmärk on samuti see, et vanemad enne kohtusse pöördumist kokkuleppele jõuaks.
Rohkem infot: Alaealise lapse ülalpidamiskohustusest
