Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise ja tulumaksuseaduse § 34 muutmise seadus annab tööandjatele võimaluse maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt vabatahtlikku haigushüvitist, kõrvaldades nii töötajate ebavõrdse kohtlemise.
Töötajale tagab haigestumise korral asendussissetuleku esmalt tööandja ja seejärel Tervisekassa. Tööandja peab maksma töötajale 4.−8. haiguspäeva eest kohustuslikku haigushüvitist, mis moodustab 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Lisaks on tööandjal võimalik kuni kohustusliku hüvitise maksmise perioodi lõpuni maksta maksuvabalt vabatahtlikku hüvitist, et töötajal säiliks sel ajal keskmine töötasu.

Raseduseaegse haigestumise või vigastuse tõttu tööst vabastatud naisele ei võimalda kehtiv seadus aga tööandja vabatahtlikku haigushüvitist maksta, mille tõttu võib raseda asendussissetulek olla teistest töötajatest väiksem. Rasedale maksab haigushüvitist Tervisekassa 70 protsendi ulatuses tema eelmise kalendriaasta keskmisest tulust.

Seadusemuudatus annab tööandjale võimaluse säilitada haiguse perioodil keskmise töötasu ka rasedale. Võrdse kohtlemise tagamiseks on kuni kaheksanda haiguspäevani makstav täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksust vabastatud. Hüvitise sotsiaalmaksusoodustus laieneb muudatuse järgi ka rasedatele füüsilisest isikust ettevõtjatele. Teisel lugemisel tehti eelnõusse täiendus, mis välistab raseda füüsilisest isikust ettevõtja arvestusliku haigushüvitise tuludest mahaarvamise ja sedakaudu tulumaksust vabastamise, kuivõrd nii tööandja kui ka Tervisekassa makstavad haigushüvitised on tulumaksuga maksustatavad.

Muudatus on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia põhiseadusega kooskõlla sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule.

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus tõhustab käibemaksupettuste-vastast võitlust piiriüleses e-kaubanduses.

Seadusega kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete saajate kohta käivad andmed ja edastada need kord kvartalis maksuhaldurile, kui maksete koguarv ühe saaja kohta ületab 25 makset kvartalis. Maksuhaldurid edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabesüsteemi.

Seadus on seotud Euroopa Liidu direktiiviga, mis tuleb liikmesriikidel üle võtta ja rakendada järgmisest aastast.