Kooskõlastus- ja tagasisideringile saadeti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on kindlustada õpetajate palgatoetuse jõudmine õpetajani ning kodulähedase põhikooli säilimine kõigis Eesti piirkondades ka väheneva õpilaste arvu tingimustes. Eelkõige on muudatused vajalikud riigi haridustoetuse, sh õpetajate palgatoetuse sääraseks jagamiseks omavalitsuste vahel, mis võtab arvesse vajadust säilitada kodulähedane põhikool kõigis Eesti piirkondades.
Käesoleva aasta jooksul avaldatud õpetajate palgastatistika osutab, et paljudes omavalitsustes – eriti suuremates – on oluline osa õpetajate palgatoetusest veel 8 kuu möödudeski välja maksmata: õpetajate palgad on paljudes omavalitsustes jäänud madalamaks kui võimaldaks riigi antud palgatoetus. Kuna õpetajate palgatoetus on sihtotstarbeline, siis on eelnõus tehtud ettepanek rakendada reeglit, et kui omavalitsus ei kasuta sihtotstarbelisi toetusi ära, võib järgmisel aastal selles ulatuses vähendada neile antavat toetust. Eesmärk on garanteerida, et omavalitsustele igal aastal antud toetus jõuaks täiel määral sihtkohta.
Järgmisel aastal saavad omavalitsused riigilt õpetajate töötasutoetust keskmiselt vähemalt 960 eurot iga ametikoha kohta, sealhulgas tõuseb õpetaja alampalk 800 euroni, mistõttu on oluline, et riigi poolt töötasuks antud sihtotstarbeline toetus jõuaks tõesti koolidesse. Jätkuvalt annab riik omavalitsustele toetust munitsipaalkoolide direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ning õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse jaoks.
Haridusrahade kasutamine muutub läbipaistvamaks
Paljudes koolides ja omavalitsustes on probleeme korrektse eelarvestamisega, mis raskendab direktoril kooli juhtimist ning hoolekogul ja kogukonnal haridusasjades sõna sekka ütlemist. Eelnõuga ette pandud muudatused teevad koolipidajatele kohustuslikuks koolidele selge eelarve andmise, kus rahade eesmärk on arusaadavalt lahti kirjutatud. Samuti muutuks kohustuslikuks kooli eelarve ja selle täitmise korra avalikustamine kooli veebilehel, mis annaks hoolekogule võimaluse täita nende seadusest tulenevat kohustust – avaldada arvamust kooli eelarve kohta.
Praegu antakse omavalitsustele ja erakoolide pidajatele seaduse järgi toetust terveks kalendriaastaks, mis ei võta arvesse, et uuel õppeaastal laste arv võib tõusta või langeda. Muudatusega loodaks võimalus võtta toetuse andmisel arvesse ka õppeaasta vahetumisest tingitud õpilaste arvu muutumist.
Praegu kehtivate reeglite puhul võib omavalitsus koolide juriidilisel ühendamisel kaotada õpetaja palgatoetuses märkimisväärselt, hoolimata sellest, et õpilaste arv ei muutu. Eelnõu eesmärk on suurendada omavalitsuste võimalusi koolivõrgus otsuste tegemiseks, mistõttu on eesmärk kaotada ka omavalitsusi mõistlike otsuste eest sanktsioneerivad reeglid. Seni on riikliku toetuse jaotamise aluseid kehtestatud igal aastal uuesti. Välja saadetud eelnõu suurendaks ka omavalitsuse võimekust planeerida – riikliku toetuse jaotamise kord on plaanis teha tähtajatuks ja selgemaks.
