Sotsiaalministeerium kavatseb välja töötada seaduse, mis lapiks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kitsaskohti ja tooks suurema osa tööprobleemide lahendamise töövaidluskomisjoni.

Praegu saab paljudega neist pöörduda ainult kohtusse. "Kui sul on mitu palka kätte saamata, siis on ikka vahe vahel, kas saad lahendi töövaidluskomisjonist paari kuuga või läheb selleks kohtus kuus kuud," ütles Eesti Päevalehele sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Mariliis Proos, kelle sõnul enamik vaidlusi puudutabki töötasusid.

Suurimatest muudatustest ei pea kutsehaiged hüvitisi enam kohtu kaudu taga ajama, abi saavad ka välisriigis töötanud Eesti inimesed ja töövaidluskomisjon saab õiguse tõendeid välja nõuda.

Tööandjad esitasid mullu kokku 349 avaldust, aastati on just tööandjate esitatud avalduste arv muudkui kasvanud. Neist enim levinud põhjused olid töölepingu ülesütlemine – 125 korral ehk iga kolmas avaldus, töötaja tekitatud varalise kahju hüvitamine – 95 korral ehk iga neljas avaldus ja enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt töölt lahkumine – 93 korral ehk iga neljas avaldus.

Töötajad esitasid töövaidluskomisjonidele 2616 avaldust ehk 88 protsenti kogu esitatud avalduste arvust. Neist enim levinud põhjused olid maksmata töötasu – 1113 korral ehk iga teine avaldus ja töölepingu ülesütlemine – 790 korral ehk iga kolmas avaldus.