Valitsus kiitis neljapäeval, 13. märtsil heaks sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu (toimik nr 13-1639), millega reguleeritakse kollektiivlepinguid ja streike.
Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne, sotsiaalmajanduslikke olusid arvestav regulatsioon, mis loob sobiva õigusliku raamistiku kollektiivläbirääkimisteks ja kollektiivsete töötülide lahendamiseks, on põhiseadusega ning Eestile siduvate rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas ja toob kaasa paranenud õigusselguse ja lahendab praktikas kerkinud probleemid.
Eelnõu ühendab endas 1993. aastal jõustunud kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse temaatikad. Eelnõu reguleerib muu hulgas kollektiivlepingu sõlmimise ja lõppemisega seonduvat, kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestuse (streigi, hoiatusstreigi, toetusstreigi ja töösulu) korraldamist, minimaalse teenuse kokkuleppimist töökatkestuse korral ja riikliku lepitajaga seonduvat.
Vastuolude kõrvaldamiseks põhiseadusega, millele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, on eelnõus muudetud ja täpsustatud toetusstreigist etteteatamise ning kollektiivlepingute laienemise korda. Kehtiva korra kohaselt tuleb kavandatavast toestusstreigist ette teatada kirjalikult vähemalt kolm päeva. Eelnõu näeb ette, et toetusstreigist peab ette teatama vähemalt 5 tööpäeva.
Kehtivas õiguses puuduvad kollektiivlepingu laiendamise eeltingimused, näiteks puudub lepingut sõlmida soovivatel osapooltele piisav esinduslikkuse nõue. Eelnõu näeb ette, et kollektiivlepingu tingimuse laienemise võivad kokku leppida ametiühingute liit või tegevusala tasandil liikmeid ühendav ametiühing ning tööandjate liit, kes esindab vähemalt pooli kollektiivlepingus kokkulepitud tegevusalal tegutsevatest tööandjatest või tööandjate liit, kes esindab tööandjaid, kes on tööandjaks vähemalt pooltele selle tegevusala töötajatest, kellele kohaldatakse kollektiivlepingu laienenud tingimust. Kollektiivlepingu laienev tingimus võib olla töötasu, puhkus ning töö- ja puhkeaeg. Samuti peavad pooled enne kollektiivlepingu tingimuse laienemise kokkuleppe sõlmimist informeerima laienemise kavatsusest tööandjaid, kelle suhtes soovitakse lepingu tingimuse laiendamist ja nendega konsulteerima. Nimetatud tööandjate suhtes jõustub kollektiivleping mitte varem kui lepingu avaldamise ülejärgmise kalendrikuu esimesel päeval.
Eelnõus on sätestatud uus riikliku lepitaja nimetamise kord. Riikliku lepitaja nimetab ametisse valitsus. Tööandjate ja ametiühingute keskliidud lepivad kokku riikliku lepitaja kandidaadis ning esitavad kandidaadi sotsiaalministrile. Kui tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei saavuta riikliku lepitaja kandidaadi osas kokkulepet, täidetakse riikliku lepitaja ametikoht sotsiaalministeeriumi korraldatud avaliku konkursi korras. Kui konkurss ebaõnnestub, esitab riikliku lepitaja kandidaadi Vabariigi Valitsusele sotsiaalminister.
Eelnõuga nähakse ette regulatsioon streigikeeluga töötajate töötüli lahendamiseks, mis seni puudub. Kehtiv regulatsioon loob olukorra, kus streigikeeluga töötajate töötüli jääb lahenduseta. Neil on võimalik läbida lepitusmenetlus, kuid seal kokkuleppele mitte jõudmisel ei ole neil võimalik streiki korraldada. Eelnõuga nähakse streigikeeluga töötajate töötüli lahendamiseks ette erikomisjon, kuhu kuulub kaks tööandjate esindajat, kaks ametiühingute esindajat ja riiklik lepitaja. Erikomisjon lahendab töötüli kirjaliku otsusega.
Eelnõuga on ette nähtud minimaalse teenuse määramine streigi korral. Miinimumteenuses lepivad kokku töötüli pooled ja selle kinnitab miinimumteenuse komisjon. Kui poolte kokkulepe puudub või teenuste maht on vähem kui miinimum, määrab minimaalse teenuse miinimumteenuse komisjon. Kui miinimumteenuse komisjon ei ole otsustusvõimeline või ei saavuta kokkulepet, määrab miinimumteenuse teenusele vastava valitsemisala ministeerium. Miinimumteenuse komisjon koosneb tööandjate, ametiühingute ja teenusele vastava valitsemisala ministeeriumi esindajast. Kehtiva korra kohaselt tagab inimeste ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes ja asutustes streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku teenindus- või tootmismahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Lahkarvamuste korral määrab hädavajaliku teenindus- või tootmismahu riiklik lepitaja, kelle otsus on pooltele kohustuslik. Praktikas on poolte kokkuleppele jõudmine osutunud keeruliseks. Samuti puuduvad riiklikul lepitajal teadmised kõigi teenuste osas miinimumteenuse määramiseks.
Ametnikele on seni rakendatud kollektiivlepingu seadust ja kollektiivse töötüli lahendamise seadust avaliku teenistuse seadusest tulenevate eranditega (streigikeeld). Eelnõu kohaselt reguleeritakse ametnike kollektiivseid teenistussuhteid ainult avaliku teenistuse seaduses. Kollektiivlepingule vastab avalikus teenistuses teenistusleping. Ametnike nimel sõlmib teenistuslepingu töötajate usaldusisik töötajate usaldusisiku seaduse tähenduses.
Seaduse planeeritav jõustumisaeg on 2015. aasta 1. jaanuar.
