Valitsus kavatseb neljapäeval heakskiidetud tegevuskava järgi viia järgmise aasta esimesel poolel läbi eripensionide ja soodustingimustel vanaduspensionide reformi, mis eelmisel valitsusel pooleli jäi.

Tegevuskava järgi töötab valitsus tänavu neljandaks kvartaliks välja eri- ja sooduspensionide reformi põhimõtted ja ajakava. Järgmise aasta teiseks kvartaliks esitab sotsiaalministeerium töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse ning soodustingimustel vanaduspensione, väljateenitud aastate pensione ja eripensione kehtestavate seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et hakatuseks võiks valitsus otsustada mõnede eripensionide ärakaotamise.

"Näiteks ma ei näe mingisugust põhjust, miks peaks eripension olema õiguskantsleril või riigikontrolöril. Peaminister, kes on ametis olnud kuus aastat, ei oma mingeid eripensione. Mille pagana pärast peaks siis olema eripension õiguskantsleril, kes on ametis ainult viis aastat. Olgu öeldud, et Teder on ka ise seda meelt, et see eripension on liiast," lausus peaminister. Ansip lisas, et kogu pensionite reformi põhjus ei ole kindlasti tema kadedus.

Eri- ja sooduspensionide, sealhulgas politsei- ja piirivalveametnikke, kaitseväelasi, kohtunikke ja prokuröre hõlmavate eripensionide reformi ettevalmistamine jäi eelmisel valitsusel pooleli.

Veel suvel kinnitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile, et sooduspensionide reformi elluviimise plaanist ei ole enne uusi riigikogu valimisi loobutud ning sotsiaalministeeriumil on kavas esitada soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide ja eripensione kehtestavate seaduste muutmise eelnõu valitsusele detsembri lõpuks. Mullu novembris tunnistas sotsiaalminister Hanno Pevkur, et aega reformi läbiviimiseks on jäänud liiga vähe ja reformiga jätkamine jääb uuele valitsusele.

Sooduspensionide reform on olnud valitsuses kõne all juba aastaid. Soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide, eripensionide ning avaliku teenistuse seadusega sätestatud pensionide reformi põhimõtted said valitsuse heakskiidu 2008. aasta mais ning juba toona oli reformi eesmärgiks kõik sooduspensionid nende senisel kujul kaotada. Siiski peaks reform rakenduma pika üleminekuperioodi jooksul.

Sotsiaalministeerium on põhjendanud reformi vajadust asjaoluga, et alates Eesti riigi taasiseseisvumisest tekkinud eripensionid annavad teatud inimeste grupile tunduvalt soodsamad pensionivõimalused võrreldes riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstava pensioniga. "Erinevate eripensioni liikide maksmise tingimused, pensionile õigust andev vanus, staažinõuded ja pensioni arvutamise kord, samuti finantseerimise allikad erinevad suuresti, kusjuures nendel erisustel enamasti puudub ratsionaalne põhjendus," märkisid reformieelnõu koostajad mullu kevadel valminud eelnõuprojekti seletuskirjas.

Esimesena sätestati 1992. aastast eripensionid riigikogu liikmetele ning 1996. aastast hakati maksma ka avaliku teenistuse pensionilisa. 1990. aastatel lisandusid eripensioni saajate hulka prokurörid, kohtunikud ja riigikontrolli ametnikud ning üksikud kõrgemad ametnikud.

Eripensioni saajate arv kasvas kõige enam 2000. aastate algul politseiametnikele, kaitseväeteenistujatele ja piirivalveametnikele lisandunud soodustuste arvel. 2008. aasta märtsist hakkas kehtima ka vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus ning päästeteenistuja vanaduspensioni suurendus.

Näiteks 2007. aastal sai eripensioni 1843, aasta hiljem 1998 ja eelmise aasta lõpus 2132 inimest. Neist kõige suurema osa moodustasid politseiametniku pensioni saajad, kelle arv kasvas mullu varasema aastaga võrreldes 1264-lt 1328-le. Kaitseväepensioni sai 2009. aastal 525, riigikogu liikmete ja presidendi vanadus- või toitjakaotuspensioni 143, kohtuniku pensioni 53, piirivalveametniku pensioni 31, riigikontrolli ametniku pensioni 30, prokuröripensioni 21 ja õiguskantsleri pensioni üks inimene.

Koos eripensioni saajate arvuga on aasta-aastalt kasvanud ka pensionide maksmisele kuluv summa. 2008. aastal kulus eripensionidele 253 347 000 ja 2009. aastal 269 102 000 krooni, kusjuures eelmisel aastal oli kulu kasv palgakärbete tõttu varasematest aastatest väiksem.

2009. aasta alguse seisuga jäi keskmine eripensioni suurus vahemikku 8267-48 200 krooni, sellest suurim oli õiguskantsleri ja väikseim piirivalveametniku pension. Kohtuniku keskmine pension oli sotsiaalministeeriumi andmetel 37 193, prokuröridel 25 372, riigikontrolli ametnikel 11 670, kaitseväepensioni saajatel 8878 ja politseiametniku pensioni saavatel inimestel 8470 krooni.

Mõned muudatused eripensioni saajate arvu vähendamiseks on ka juba toimunud ja näiteks riigikogu liikmetel pole alates kümnendast koosseisust enam õigust seda saada. Riigikontrolli ametnikest on soodustused säilinud vaid riigikontrolöril, peakontrolöril ja neil, kellel oli 2002. aasta märtsiks saanud täis vähemalt 70 protsenti eripensioni saamiseks vajalikku staaži.