Valitsus algatas seadusemuudatused, millega kehtestatakse uued kollektiivlepingute laiendamise tingimused. Töötasu ning töö- ja puhkeaja tingimusi saab kogu sektorile laiendada edaspidi juhul, kui selles on kokku leppinud töötajad ja tööandjad, kes täidavad kindlad esinduskriteeriumid. Muudatustega viiakse kollektiivlepingu laiendamine vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega.
Eelnõu eesmärk on võimaldada taas kollektiivlepingute laiendamist, nähes ette kindlad esinduskriteeriumid: kollektiivlepingu tingimuste laiendamises võivad kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühing või ametiühingute liit, kelle liikmed moodustavad 15% tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget ning teise poolena tööandjate ühing või liit, kes annavad tööd vähemalt 40% tegevusala töötajatele. Laiendatava kollektiivlepinguga on võimalik ühineda ka tööandjate ühingusse või liitu mittekuuluvatel tööandjatel. Enne kollektiivlepingu tingimuste laiendamist on läbirääkimiste pooltel kohustus avalikult informeerida kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse ning nendega konsulteerida.
Kollektiivlepingutel on töötajate kaitse tagamisel kasvav roll. “On oluline, et lepingu laiendamise kokkulepe oleks sõlmitud tööandjatega, kes annavad tööd suurele osale sektorist. Tähtis on, et kollektiivlepingu laiendamise kavatsusest ning läbirääkimistest teavitataks avalikult kõiki töötajaid ja tööandjaid, keda muudatus võib mõjutada,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.
Seaduse muutmise ajendas Riigikohtu 15. juuni otsus, milles kohus leidis, et kehtiv kollektiivlepingute laiendamise mehhanism piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ning seetõttu on vajalik kollektiivlepingu laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumide kehtestamine.
Lisaks suurendab eelnõu ka töötajate esindajate ja haavatavamate sihtgruppide kaitset töösuhtes. Nimelt muudetakse töölepingu seadust ja tõstetakse hüvitise määra, mida makstakse juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega töötajaga või töötajate esindajaga. Hüvitis tõstetakse kuuelt kuult 12 kuule. Veel on ettepanek muuta ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust, millega kohustatakse tööandjat, kelle ettevõttes on mitu usaldusisikut, andma usaldusisikutele senisest enam vaba aega usaldusisiku rolliga kaasnevate ülesannete täitmiseks.
- Kollektiivlepingut ei saa laiendada igale tööandjale
- Riigikohtu selgitused kollektiivlepingu kohaldumise kohta