Riigikohus selgitas 15.06.2020. a kohtuotsuses (2-18-7821) kollektiivlepingu kohaldumist.
Kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 1 kohaselt laieneb kollektiivleping neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti.
Kollektiivlepingu töötajatele kohaldumise osas on Riigikohus varasemalt selgitanud, et selle sätte kohaselt kohaldub kollektiivleping üldjuhul ainult töötajaid esindavasse ühingusse kuuluvatele töötajatele, kuid kollektiivlepinguga võib selle rakendusala laiendada ka teistele töötajatele – ka nendele töötajatele, kes ei ole töötajate ühingu liikmed.
Kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 kohaselt võib tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut laiendada poolte kokkuleppel teatud tingimuste (mh palgatingimuste) osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. Selles sättes ei ole ette nähtud, kellele saab kollektiivlepingut laiendada.
Hiljutises lahendis selgitas kõrgeim kohus, et viidatud kollektiivlepingu seaduse säte ega muud selle seaduse sätted ei anna kollektiivlepingu sõlminud isikutele õigust tekitada kollektiivlepinguga kohustusi tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pooleks ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate ühingusse või liitu. Sellistele tööandjatele saab kollektiivleping kohalduda ainult juhul, kui tööandja on andnud selleks oma nõustumuse.
