Postimees kirjutab, et konverentside korraldamiseks vigaselt jagatud toetused jätkavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) probleemide jada – eksimuse tõttu jagati aastatel 2010–2011 mitmekümnele ürituste ja konverentside korraldajale lubatust rohkem toetust, mis võib maksumaksjale maksma minna üle 400 000 euro.
Ajaleht märgib, et lisaks viimastel nädalatel kõne all olnud Euroopa Komisjoni määrusega paika pandud riigiabi ergutava mõju toetustele ettevõtluse turgutamiseks tuli EAS-i nõukogu septembri lõpus toimunud koosolekul laiemalt jutuks probleem seoses sihtasutuse rahvusvaheliste ürituste ja konverentside korraldamise meetme (RÜK) käigus makstud toetustega.
RÜK-ist toetust saavate projektide puhul on kord, et toetusest tuleb maha arvestada projektiga teenitav tulu, näiteks piletimüügist saadav tulu.
Sellest meetmest toetuste taotlemise esimene voor toimus 2010. aasta veebruaris. Postimehe andmeil maksti EAS-i enda vea tõttu toetust rohkem, kui siseriiklik määrus lubab ehk tulu mahaarvestamise nõuet ei järgitud. Selle tõttu on korraldajatelt tagasinõude kogusumma RÜK-i esimeses voorus 159 767 eurot. Sama viga kordus ka RÜK-i teises voorus 2010. aasta novembris ja 2011. aasta märtsis: vigase arvestuse tulemusel maksis EAS toetust rohkem, tagasinõuete kogusumma on 268 602 eurot. Ehk kahe vooru peale kokku on tagasinõuete kogusumma 428 369 eurot.
Samas on kõigil toetuse saajatel tekkinud juba õiguspärane ootus, kirjutab ajaleht. Lisaks ei ole ükski kõnealune projekt tulus selle sõna klassikalises tähenduses, kuivõrd projekti kogukulud on tunduvalt suuremad kui tulud, mida tulnuks arvesse võtta.
Kuna tegemist on euroliidu rahaga, tuleb vigase arvestusega antud summad tagasi nõuda. Selle juhtumi puhul pole aga keelatud, et EAS maksab vea oma rahakotist kinni, mitte ei karista seetõttu korraldajaid, märgib leht. Viimastel nädalatel jutuks olnud ettevõtjatele jagatud vigased toetusmiljonid tuleb erinevalt RÜK-i meetmest ettevõtjatelt välja nõuda, kuna euromäärus keelab riigil oma rahaga ettevõtjaid päästa.
Kuna tegemist on EAS-i veaga, võib ajalehe sõnul eeldada, et korraldajad asuvad tagasinõude otsuse saades esitama kaebusi ja vaideid, mis väga suure tõenäosusega ka rahuldatakse, kirjutab leht. EAS-i nõukogu on ilmnenud probleemi lehe andmeil praeguseks kahel korral arutanud ja seisab dilemma ees, kas anda nõusolek vea hüvitamiseks või mitte.
Postimees püüdis reedel küsida konverentside korraldamiseks vigaselt jagatud toetuste kohta EAS-i juhilt Ülari Alametsalt, kes palus küsimused saata kirjalikult ja lubas neile vastata. Alamets suunas aga vastamise oma alluvale, EAS-i turismiarenduskeskuse turundusdirektorile Tarmo Mutsole. Viimane selgitas, et RÜK-ist saab toetada vaid avaliku ja kolmanda sektori üritusi, mis ei tuleks ilma riigi toeta ots otsaga kokku. Tema sõnul tuli viga sisse puhastulu valearvestusest.
"Puhastulu arvestus puudutab vaid neid RÜK-ist toetatud projekte, kus müüdi pileteid, mis ei tähenda, et need olnuksid kasumlikud üritused," selgitas Mutso üldpõhimõtteid. Tema sõnul on EAS-i juhtkond välja töötanud lahenduse ja seda nõukogule tutvustanud – selle alusel ei pea ürituse korraldajad toetust tagasi maksma.
Postimehe andmeil on lahendus järgmine: tagasimaksenõuded kirjutatakse küll välja, ent järgmises lõigus antakse teada toetusest sama suure summa ulatuses ehk EAS maksab selle niinimetatud veapotist kinni.
EAS-i nõukogu koguneb 22. novembril.
