Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink soovitab hala jätta, vaadata peeglisse ning vältida paanikasse sattumist. Nutmise asemel võiks otsida uusi teenimisvõimalusi ja turge.
Täna on ehituses hullud päevad, hinnad on tunduvalt langenud ja sama raha eest saab palju rohkem kui aasta varem. Seega võiks tellijad olukorda kasutada ja ehitajad võiks vältida paanikasse sattumist ning miinuse katmist järgmise miinusega ehk ehitamist alla omahinna, vestab Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink.
Vink Eesti Ehituse pärast väga ei muretse, firma põhiasjad ehk perusasiat, kui viidata firma Soome minevikule, on korras. Kapis luukeresid ei ole. Pikemat aega kestnud vaidlusest Pjotr Sediniga tehti rahu ja teineteises nähakse jälle võimalikku koostööpartnerit, riiulil seisab müümata vaid paarkümmend korterit ja ainukese tellijana on arusaadavates raskustes Kehra paberivabrik, kust mõned miljonid laekumata.
 Stanislav Moshkov / SALDO |
Kuidas läheb?
Kurta ei või, aga lähitulevikus jäävad majad madalamaks ja neid jääb vähemaks. Asi tõmbub koomale.
Kas Stockmanni kaubamaja kõrvale kerkiv pilvelõhkuja on viimane omataoline?
See on kindel projekt ja saab valmis ka. See on Nordea maja ja samanimeline pank on selle põhirentnik. Uued asjad sõltuvad arendajatest. Eesti Ehitus on ennekõike ehitaja ja arendusriskid on meil minimaalsed.
Teie firma ülemisel oksal istub Toomas Luman, kes riskib ka arendajana.
Tema on ka arendaja, kuid börsiettevõttel Eesti Ehitus vähemalt selle majaga seoses puudub igasugune arendusrisk. Oleme ehituse peatöövõtja. Sinna tuleb neliteist korrust ja ehitushind jääb algselt plaanitud üle 300 miljonist kroonist veidi väiksemakski. Turg on selline.
Kas ehitada tuleb täna alla omahinna, omahinna piiril või bluffida?
Küsimus on selles, mis on omahind. Kui alltöövõtjad tulevad langeva hinnaga kaasa, siis pudeneb ka ehitushind. Seega võib projekt tulla plussi.
Kindlasti on aga ka neid projekte, kus liigsest uljusest jäädaksegi miinusesse. Projekti kättesaamiseks pakuti alla omahinna ja neid miinuse vilju saame näha aasta keskpaiku. See on paanikaseisundis pakkumine, kui mahtude säilitamiseks võetakse töö hullu miinusega sisse.
Ka aastal 2009 näevad tellijad hullude päevade hinnapakkumisi. Kuid ehitus on praeguses turuolukorras nagu viitsütikuga pomm ja aastake hiljem on näha ka tegelikud kulud.
Hullud päevad?
On neid, kes paanikaga kaasa ei lähe, ja on neid, kes üritavad eelmist miinust kompenseerida uue miinusega.
Teie strateegia?
Me ei ole paanilisi otsuseid teinud. Arendus ei ole Eesti Ehituse jaoks väga oluline teema. See on jäänud meie mahtudest teadlikult alla 20 protsendi, seega me ei kaota hetkel ropult. Meie strateegia on seotud ehitusega ning tuleviku osas peame pigem silmas erinevaid turge, kus edasi areneda ja kasvada: Ukraina, Läti, Leedu.
Mis toimub Kiievis?
Raske on praegu. Ukraina‒Vene suhted on madalseisus, ukrainlaste ärisuhted, reeglid ja kombed on ikka veel meie 90ndate omad. Ehitusreeglistik on veel N Liidu värvinguga ja pankadesse pole laenu järele hetkel asja. Tuleb end ajas tagasi kerida.
Me teame, mis Ukrainas edasi toimub, kui areng on normaalne. Nende turg on meiesuuruse ettevõte jaoks suur. Seal on 48 miljonit elanikku. Samas on nende turg meiesugustest firmadest tühi. Seal eeldatakse, et ehitusettevõtte juurde kuuluvad betoonisõlm, kraanad, maa, majad. Kui keegi teeb tööd ajudega ja paneb kokku logistika – neid ettevõtteid ei ole Ukrainas palju. Oleme seal 12 aastat kohal olnud ja liigume koos turuga.
Kas Hillar Teder on koostööpartnerite hulgas?
Ei saa salata. Oleme talle ehitanud O’Kay supermarketi Kiievis mitmes etapis. See on toimiv projekt ja üpris suur.
Kui Eestis klient räägib, et tahaks 50 000ruutmeetrist kaubanduskeskust, siis hakkavad kõigil ehitajatel neelud käima. Ukrainas võidakse küsida, kas ehitate kaubanduskeskusi? Tore, võtaks kümme tükki. Siis tõstame käed üles ja ütleme, et see käib meile üle jõu. Riskid lähevad liiga suureks. Ukraina mõistes oleme väiksed.
Teil on tööl endine õlletehaste arendaja Ukrainas Andres Erm.
Tema on omaarenduste peal. Seni on meil hästi läinud. Ükski asi ei ole staadiumis, et peaksime käed üles tõstma, et jääb pooleli, kuna kliente ei ole. Vastavalt äriplaanile on osalusi nendes ettevõtetes järjest ka müüdud. Näiteks on edukalt etapiviisiliselt müüdud Passaz Teatralnõi kaubanduskeskuse arendusprojekt Lvovi linnas.
Aknast paistab Merko silt. Sõber või vaenlane? Kolleeg või konkurent?
Oleme ehituse loogika poole pealt kindlasti Merkoga sarnane, ka YITi ja Skanskaga. Kuid organisatsioonikultuur on meil kõigil veidi erinev.
Merko on Eestis ja Lätis hammasrataste vahele jäänud, teil on läinud libedamalt?
Ma ei ole Merkos töötanud ega oska nende organisatsioonikultuuri hinnata. Eks me mõlemad oska betooni valada ja normide järgi maja ehitada.
Kas Pjotr Sediniga tegite rahu?
Erimeelsused olid tõsised, aga tänu mõlema poole jõupingutustele saadi rahu majja, anti asjad üle, lõpetati olemasolevad lepingud ja kanti ka rahad üle. Normaalne koostöö võib jätkuda, kui see on mõlemale poolele huvitav. Oleme Sedinile pakkumas üht uut asja.
Veel mõni pilvelõhkuja Liivalaia tänava äärde?
Olin selle komisjoni liige, mis hindas Olümpia hotelli vastu plaanitud kõrghoone ehituslik-arhitektuurilisi lahendusi. Julgen ennustada, et tänaseks välja käidud idee kujul võimalik tellija seda valmis ei ehita. Mõtlen just ehituslikku poolt. Väga kihvt projekt, aga ülikallis. Liiga uljas.
Ehitajale peaksid ju meeldima kallid projektid.
Nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis kõik ülikallid asjad ei meeldi ehitajale. Mõistlik on see, kui tellija suudab tagada protsessi reaalse toimimise. Pean silmas mitte rahalist poolt, vaid projekteerimist, järelevalvet ja lõpuks ka finantseerimist.
Buumi ajal tekkis väga palju arendajaid, kes ei saanud täpselt aru, millega nad tegelesid. Pean silmas ennekõike kortermaju. Raha tuli ja tehti. Kortermajad põrutati püsti. Ehitajat ei tee ju õnnelikuks ajad, kui tööjõudu napib ning kvaliteediga keegi ei tegele.
Kas kinnisvarakrahhil on ka positiivsed küljed?
Raudselt. See oli paratamatus. Hüsteeriline eufooria, et kõik läheb ainult üles, pidi ju lõppema. See oli ainult näiline, et ehitaja oli buumi ajal õnnelik. Kui maaler paneb ämbri nurka ja ütleb, ärge mind homme oodake, lähen Soome, siis kes teeb töö.
Halb on, kui tööd ei ole, halb on, kui tööd on liiga palju. Eesti Ehitus on hinnanud mõistlikkust ja tasakaalu. Me ei üritanud buumist liiga palju arendustegevusega teenida.
Eesti Ehituse aktsia on kaotanud aastaga kolmveerand oma väärtusest. See ei häiri teid?
Teame, mis on meie ettevõte väärt. Aktsia hind kukkus, kuna üldine majandustaust on halb. Meil on 20‒30 korterit müümata, see ei ole fataalne meie jaoks. See on normaalne, et midagi on riiulis, aga mul ei ole olnud ühtegi magamata ööd, et korterid on virnas ja pank on kallal ning tuleb hakata väärtusi ümber hindama.
Oleme ka investoritele selgitanud, et Eesti Ehitus on ennekõike ehitaja, mitte arendaja.
On teil betoonisõlmed, kraanad?
Kraanad on teistel firmadel ja ise me ei sega betooni ega valmista elemente. Liiga suur risk. Ma ei usu, et uued betoonelemenditehased oleks väga õnnelikud. Ja vaevalt et Rand ja Tuulberg hetkel rõõmust hüppavad. (Avasid mullu betoonelemenditehase Muugal – P. K.)
Andres Koger ütles eelmises Saldos, et ehitusfirmade püsima jäämine ei sõltu enam töökusest või muidu tubli olemisest, vaid millestki ebamäärasest ja tabamatust.
Ma ei tea, mis on see tabamatu. Oleme kogu aeg osalenud riigihangete ja eratellimuste saamisel ning olnud edukad.
Ehitus on ju konkreetne asi?
Vundament on vundament, seinad on seinad. Teame, kust saab ka aknaid, uksi… Kõik on normidega piiratud. Konkreetne värk.
Aga riigihanke võitmine?
See on loterii. Oleme sajamiljonilisi objekte võitnud paarikümne tuhandega ja kaotanud paarikümne tuhandega. Samale Kogerile kaotasime Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti. 500miljonilise objekti, sest Koger pakkus ehitushinnaks miljon krooni väiksema summa. Mis teha, elu on selline.
Kas Merko ja Eesti Ehituse suhted on verised?
Normaalsed suhted on. Hankeid on ikka vaidlustatud, nemad meid ja meie neid. Keegi ei takista neil riigihangetel osalemast.
Me ei ole kunagi arvanud, et suudame Merko Ehituse riigihangetelt välja puksida. Lihtsalt otsuste alused ja reeglid peavad võrdsed olema. Riigihangete tants on käinud kogu aeg, aga kuna täna kukub eratellimuste turg kokku, siis jäävad ennekõike riigihanke tellimused ja see tekitab turuosaliste poolt raevukamaid reaktsioone. Kõik riigihangete ümber toimuv on igapäevane töö.
Kas ka konkurendi välja puksimine on igapäevane töö?
Riigihangete saamiseks pead vastama tingimustele. Riigihankeseadus ei jäta tõlgendamise ruumi. Kas täidad tingimused või oled näljas. Pakkuja asi ei ole arutada, mis tingimused tellija seadis. Turuosalised ei saa ega tohi seadust muuta ega tõlgendada.
Kui ehitus on äärmiselt konkreetne ‒ projekt, materjalide kulud on teada ‒, kuidas siis Skanskas sai üks mees virutada 35 miljonit krooni?
Ma ei saa aru, kuidas saab sellist raha firmast välja kärutada, nii et keegi ei märka. Ma saan aru, et pahatahtlik inimene saab välja viia sada tuhat või miljoni, kuid mainitud suurusega summa kantimine meie firma aruandesüsteemi vaadates on võimatu. Ma võin kõik objektid on-line’is lahti võtta ja vaadata järele kõik eelarveread, täitmised jne.
Mis pilguga loed majandusuudiseid, et siin ei suuda enam riskifondid oma osakuväärtust kokku arvutada?
Küsimus on selles, kui innustunult keegi oma rahapuud vaatas. Pool planeeti elas nagu Buratinod – raha külvati mulda ja jäädi ootama nagu lollidemaal. Nimesid nimetamata, kuid paljudel tuleks peegli ette astuda ja vaadata, mis nägu vastu vaatab. Äkki Buratino.
Kindlasti oli ka neid, kes jäid hammasrataste vahele. Tahtsid parimat, aga tuli välja nagu alati. Peab klaariks saama, et igaüks tegeleks sellega, mida kõige paremini oskab.
Muide, ka meie ei ole ideaalsed poisid. Peame ka ise vahel peegli ette astuma.
Eesti Ehituse gruppi kuuluv teedeehitaja Aspi on 46 inimest lahti lasknud.
Aspi on keskkonna- ja teedeehitaja. Meil ei ole neile inimestele kahjuks vähemalt pool aastat tööd pakkuda. Suve poole sõltub edasine riigihangete loteriist.
Hetkel on paljud kinnisvaraarendajad käpuli ja seetõttu on uutesse piirkondadesse veevärgi ja teede ehitus ära kukkunud ning üksnes eurohanked asja samal tasemel ei hoia.
Samas mõnigi riigihanke veetrass ehitatakse valmis soodsamalt. Tellija on kuningas – ehitushinnad on kukkunud kohati 30 protsenti ja rohkem. Firmad lasevad õhku välja ja täna pakutakse juba enesetapjalikke hindu. Praegu on tellija peamine risk, et tal on küll väga soodsa hinnaga leping, kuid täitja sureb ehitamise käigus ära.
On teil nässus kinnisvaraarendajate nimekiri?
Ei ole. Meil pole hetkel ühtegi objekti, kus tellijal oleks maksmisega raskusi. Mahakantud asjade hulka kuulub Kehra paberivabrik ehk Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, seal otsime kompromisse. Muid kriisikoldeid ei ole. Magada saab.
Mis on hetkeseis?
Olen optimist. Mitte eufooriline optimist, aga ma ei taha ka liituda pessimistide armeega. Tuleb säilitada mõtteviis, et see on normaalne, mis toimub ja see tuleb meile kõigile kasuks.
Halada ei ole põhjust. Elu ei jää seisma. Need, kes peavad ellu jääma, ka jäävad. Ise tuleb selle nimel tööd teha. Nutt ja süüdlaste otsimine ei vii kuhugi. Ka täna tuleks kulude kokkuhoiu kõrval otsida uusi teenimisvõimalusi ja turge.
JUHI PÄEV
Jaano Vink: minu tööpäev
Tööle jõuan 8.30, peale seda, kui üks ilmakodanik on Püünsi kooli viidud. Tööle sõit läbi ummikute Pärnu maantee 158 asuvasse peakontorisse võtab aega nii 40 minutit.
Tööl on mõistlikult kõva koormus, alati jätkub mõtlemisaega, kuid hingamisruumi kipub väheks jääma. 10‒12 tundi on tööpäeva pikkus, nii oli see ka buumi ajal. Ma ei tegele ainult operatiivpoolega, vaid mõtlen ka sellele, mis hakkab saama kahe kuni viie aasta pärast.
Osa päevast võtavad kohtumised partneritega. Allhankijatega tegelevad divisjonid ja osakondade juhid, suurtellijate kabinetist tuleb ka endal läbi astuda. Igapäevaselt tuleb suhelda materjalide tarnijate, suuremate alltöövõtjate ja koostööpartneritega, nagu TREV-2, kellega koos ehitatakse Koidula piiripunkt. Sadamaehituses aetakse asju koos strateegilise partneri Terramare OYga Soomest.
Koju jõuan pool üheksa õhtul, kui ummik Pirita teel on juba haihtunud.
CV
Jaano Vink
Sünniaeg: 7. veebruar 1969
Haridus
2001‒… EBS, rahvusvahelise ärijuhtimise magistriõpe
1987‒1993 Tallinna Tehnikaülikool, tööstus- ja tsiviilehitus
Töökogemus
2002 ‒ AS Eesti Ehitus, peadirektor, juhatuse esimees
2002 ‒ 2002 AS Eesti Ehitus, peadirektori asetäitja
2002 ‒ 2002 AS Muuga CT, arendusdirektor
1999 ‒ 2001 AS Tallinna Sadam, infrastruktuuridivisjoni direktor
1997 ‒ 1999 AS Tallinna Sadam, infrastruktuuritalituse juhataja
1997 ‒ 1997 AS Tallinna Sadam, Muuga sadama tehnikaosakonna juhataja
1993 ‒ 1996 AS Wiklar, ehitusdirektori asetäitja, projektijuht
Avaldatud: Saldo veebruar 2009
