Töötukassa prognoosib, et aasta lõpuks on Eestis koondatuid üle nelja tuhande, mis on ligi kolm korda enam, kui amet mullu sügisel prognoosis. Saldo uuris, kuidas koondamist kõige valutumalt läbi viia.
Mõned nädalad tagasi, vahetult enne oma sünnipäeva, sai Jaanus (34) tööandjalt teate, et kolme kuu pärast pole tal enam vaja tööle tulla. Ta oli samas ettevõttes toimetanud üle kaheksa aasta, teadis küll, et firmal pole just kõige paremad ajad, kuid sellist uudist ei osanud ta siiski karta.
Ta ei ole üksi. Sama saatus on tabanud tuhandeid eestimaalasi. Lisaks koondatutele on üle Eesti veel ligi kümme tuhat inimest, kes on saadetud osaliselt tasustatud puhkusele. Ka nemad elavad teadmatuses – millal ja kas üldse neid tööle tagasi oodatakse.
Kõige suurem osaliselt tasustatud puhkuse paluja on Eesti Põlevkivi, kellele tööinspektsioon on tänavu andnud loa saata sellisele puhkusele üle 6000 töötaja. Teine suur osaliselt tasustatud puhkuse paluja on Kreenholm, ehitusega seotud sektoris aga juhib AS Kodumaja koos oma tütarettevõtete Kodumajatehase ASi ja OÜga KM Element.
Tegelikkus kolm korda hullem kui prognoositi
Töötukassa prognoosib, et aasta lõpuks on Eestis koondatuid üle nelja tuhande, mis on 1200 inimese võrra praegusest rohkem ning ligi kolm korda enam, kui amet mullu sügisel prognoosis.
Tööinspektsiooni andmetel on võrreldes möödunud aastaga kollektiivsete töölepingute lõpetamine pea kahekordistunud. Käesoleva aasta kaheksa kuuga on 128 ettevõtet palunud tööinspektsioonilt nõusolekut töölepingu kollektiivseks lõpetamiseks.
Viimase pooleteise aasta rekordkoondaja on konkurentsitult Narva Kreenholm, kes andis hundipassi 1420 inimesele. Enam kui 200 töötaja koondamisest on teada andnud Eesti Post, Eesti Põlevkivi, Eesti Raudtee. Narva Elektrijaamad koondatute arv jääb heal juhul alla saja.
Koondamislaine on aga jõudnud ka üldiselt turvalisteks töökohtadeks peetud riigiasutuste ja ministeeriumide kätte. Valitsusliidu säästutöörühma ehk "krokodillide" juht Jürgen Ligi soovitab riigiametnikel juba enne järgmise aasta koondamislainet uut töökohta otsima või ennast täiendama hakata. Tänavu lisaeelarve tegemisel veel personalikuludes drastilisi kärpeid ei tehta, aga "tuleval aastal on päris jõhker, mis hakkab toimuma", hoiatas Ligi Eesti Ekspressile antud intervjuus.
Samas on majandusministeerium juba teatanud, et nende haldusalas on tänavu kas juba koondatud või parasjagu koondamisel kokku 108 ametikohta. Rahandusministeerium on teatanud 60 inimese koondamisest. Maksu- ja tolliamet koondab 200 inimest, päästeamet 300 inimest.
Veerand tuhat vaidlustamist
Ent kaugeltki mitte kõik lahkuminekud ei toimu sõbralikus üksteisemõistmises. Tööinspektsiooni andmetel on käesoleva aasta jooksul vaidlustatud ligikaudu veerand tuhande töölepingu lõpetamine.
Kõige enam on nõudeid seoses maksmata lõpparvega (sel aastal 901 nõuet). Samuti on palju nõudeid seoses töötamise ajal välja maksmata palgaga (sel aastal 660 nõuet). Mõnevõrra vähem on saamata puhkuse ja maksmata puhkusetasu nõudeid (sel aastal 187 nõuet).
Advokaadibüroo Seppik & Sirel vandeadvokaadi Jüri Sireli sõnul on nende büroo praktikas kõige enam tööandjad rikkunud töötajatele koondamisest etteteatamise tähtaja nõuet. "Samuti on esinenud rikkumisi seoses tööandjate sooviga saata töötajat peale koondamisest teavitamist puhkusele ning töötaja käitumises põhjuste otsimises, et temast vabaneda koondamisega võrreldes soodsamatel alustel," loetleb Sirel.
Üks vaidlusallikas oli Kaitseväe Logistikakeskuse struktuurimuudatus, mille käigus taheti viia 30 töötajat üle teistele ametikohtadele. Neist üheksa polnud nõus asuma madalama astmega ametikohtadele ja pöördusid advokaadibüroo poole. Mõlema poole esindajad saavutasid kompromisskokkuleppe, mille tulemusena on tänaseks Kaitseväe Logistikakeskusest need üheksa inimest koondatud.
Kuigi praeguses majandusseisus võib töövaidluste arv kasvada, on tööandjad Sireli sõnul hakanud rohkem advokaatide poole pöörduma, et koondamised korrektselt läbi viia ja ennetada õigusvaidluste tekkimist.
Esimest aastat kasutab suurkoondamisel õigusbüroo teenust ka Eesti Post. Ettevõtte administratiivdivisjoni juhi Krista Esta sõnul on õigusabi ennast õigustanud, kuna sel aastal pole ühtegi koondamist vaidlustatud.
Viimane selline vaidlustamine oli Eesti Postis 2005. aastal, kui üks töötaja vaidlustas koondamise, kuna talle ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavaid vakantseid töökohti.
Kuidas koondada õigesti?
Koondamise tõttu võib tööandja töölepingu lõpetada töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel ja muudel juhtudel, mil töö lõpeb. Koondamisest tuleb töötajale kirjalikult ette teatada.
Tööstaaži puhul alla viie aasta peab tööandja koondamisest ette teatama vähemalt kaks kuud, viie- kuni kümneaastase staažiga töötajal on õigus etteteatamisele kolm kuud ja üle kümne aasta töötanule neli kuud. Tööandja võib koondamise alusel töölepingu lõpetada ka varem, isegi päevapealt, kuid sel juhul tuleb tal maksta hüvitist keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mis jäi puudu seaduses ette nähtud teavitusajast.
Oletame, et tööandja lõpetab töölepingu etteteatamiseta koondamise tõttu 13. juunil. Töötaja pidev tööstaaž sama tööandja juures on 15 aastat, järelikult tulnuks kirjalik koondamisteade anda 12. veebruaril. Et teada saada, mitme päeva keskmist palka tööandjal tuleb maksta, loeme kalendrist kõik tööpäevad alates 13. veebruarist kuni 12. juunini.
Koondamishüvitise suurus sõltub samuti pidevast tööstaažist sama tööandja juures. Kui tööstaaži on kuni viis aastat, on õigus hüvitisele kahe kuu keskmise palga ulatuses, viie- kuni kümneaastase staaži puhul on hüvitiseks kolme kuu keskmine palk ja üle kümneaastase staaži korral nelja kuu keskmine palk.
UUS ALGUS
Koondamine võib olla karjääri algus
See, mil moel tööandja koondamist läbi viib, mõjutab tööle jäänute lojaalsust ja töömoraali. Abiks on siinjuures nn valutu vallandamise ehk outplacement’i programm ehk tööandja aktiivne abi koondatutele uue töökoha leidmisel.
Ülemaailmne personaliteenuste pakkuja MPS tegevjuht Pasi Harttunen ütleb, et igal tööandjal lasub moraalne kohustus pakkuda koondatutele karjäärinõustamisprogrammi.
Kuigi iga töötaja näeb ja tunnetab ettevõtte raskuseid, tuleb koondamisotsus talle ikkagi ootamatult. Inimesed süüdistavad koondamises ennast ja kardavad, et nüüd on otsaees ebaõnnestunud ja halva töötaja tempel. Nad peaksid aru saama, et tegu on majandustsükliga, mitte hinnanguga nende tööle, lohutab Harttunen.
Karjäärinõustamisprogrammi erinevate koolitusetappide jooksul õpib inimene ennast paremini tundma, taastab eneseväärikuse ja valmistub tulevikku panustama. Eesmärk on leida kiiremini uus, sobiv ja meeldiv töö. Tänu sellele näeb koondatud töötaja probleemi asemel uusi võimalusi.
Hea näide on 15 aasta tagune Soome lama, mille käigus kaotas töö üle 20 000 pangatöötaja. "Täna on neist väga paljud ettevõtjad ja tunnistavad, et kui neid poleks koondatud, poleks nad osanud näha, et elus on uued võimalused," nendib Harttunen.
Kui koondamishirm viib töövõime
Koondamised mõjutavad tervet kollektiivi, mitte vaid koondatuid. Iga ekslik samm tööandja poolt või hoolimatus nõrgestab tervet firmat. Ebakindlad töötajad, hirmul oma saatuse pärast ei suuda tööle keskenduda. Kui kaob perspektiivitunne, väheneb ka töötahe ja pingutused: milleks rabada, kui niikuinii läheb ettevõte põhja ja mind koondatakse?
Harttuneni sõnul peaksid firmad aru saama, et korralikult läbi viidud töösuhte lõpetamine ei ole vastutulek töötajatele, vaid kasulik kogu ettevõtte edaspidisele käekäigule. Kui teised töötajad näevad, et neid hinnatakse, austatakse, ei mõtle nad nii palju koondamisele ega muretse tuleviku pärast. Rahulolev töötaja tunnetab perspektiivi ja see peegeldub otseselt tootlikkusele, toetab vastutustundlikku personalipoliitikat, tugevdab positiivset korporatiivset imagot ning aitab säilitada töömeeleolu, rõhutab Harttunen.
Täna koondatud, homme tüüri juures
Ettevõtja peab arvestama ka sellega, et täna koondatud inimene võib juba homme olla partnerfirmas oluliste otsuste juures. "Eriti sellises väikeriigis nagu Eesti on väga tõenäoline, et endisest töötajast võib saada tulevikus väga oluline koostööpartner," rõhutab Harttunen.
Outplacement peaks iga ettevõtte juhile olema kui üks ärikultuuri osa, kuna see on otsene investeering töötajasse. Pahatihti suhtutakse Eestis sellesse kui raha raiskamisse ja veeretakse murekoorem koondatu õlule, pannes ta valiku ette, kas ta saab nelja kuu koondamishüvitise või karjäärinõustamise ja kahe kuu koondamishüvitise.
"Inimest ei tohi panna programmi ja raha vahel valima," ütleb Harttunen. Igaüks, kes kaotab töö, kaotab sissetuleku, ja andes endale aru, et pere on vaja toita, maksta eluaseme, laste trennide ja koolituste eest, valib ta raha, mitte koolituse. Nii aga võib hea spetsialist jääda pikaks ajaks koju istuma.
NÄIDE
Eesti Posti ja RMK näide
Eesti Post on sel aastal koondanud 142 töötajat. Firma administratiivdivisjoni juhi Krista Esta sõnul on kõikidele neile tagatud abi uue töö leidmiseks.
Koondatule antakse üksikasjalik juhend, kuidas suhelda tööhõiveameti ja töötukassaga. Lisaks saavad kõik õigusnõuniku ja psühholoogi konsultatsiooni. Ettevõte tasub kahe tuhande krooni ulatuses ümberõppekulud. Neile, kel on jäänud veel üks aasta pensionini, maksab ettevõte eelpensioni tuhat krooni kuus.
Koondamishüvitisi on Eesti Post välja maksnud 3,7 miljonit krooni. Kollektiivse koondamise puhul hüvitas töötukassa pool koondamishüvitisest.
Positiivse näitena saab välja tuua ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), kus kõikidele koondatutele, kes soovisid ettevõtjana jätkata koostööd RMKga, tehti eelnev koolitus ja hiljem garanteeriti reaalne rakendus.
Seda, et RMK pakkumine polnud kõigile meeltmööda, räägivad numbrid: koondatud 509 töötajast haaras RMK pakkumisest kinni vaid 316. 140 inimest loobus neile pakutavatest töökohtadest ja 50 suundus/suundub vanadus- või eelpensionile.
Eelpensionile jäänud inimesele maksab RMK hüvitist sõltuvalt staažist kuni üheksa kuu keskmise palga ulatuses. Töötajatel, kellel on vanaduspensionini jäänud vähem kui kaks ja pool aastat, on võimalus jääda RMK eelpensionile ja neile makstakse iga kuu toetust kuni vanaduspensionile jäämiseni.
ABIKÄSI
Töötuks jäämise valu leevendab töötukassa
Lähikuudel jääb Eestis töötuks tuhandeid inimesi, kel aitab raskeid aegu üle elada töötukassa, mille varudesse on kogunenud kolm miljardit krooni. Töötukassa prognoosi järgi kasvab töötute arv tänavu 2500 ning järgmisel aastal 8700 inimese võrra, ulatudes 43 000 töötuni.
Kuigi töötukassa tänavuse eelarve kulud on juba ligi sajaprotsendiliselt täis, ei pea kartma, et töötute pikenevad read töötukassa kiirelt pankrotti viivad. Töötukassa käsi käis ülihästi neil aastatel, kui majandus mühinal kasvas. Tänu iga-aastastele ülejääkidele on varudes kolm miljardit krooni.
Töötukassa maksis tänavu seitsme kuuga hüvitisi kokku 174,3 miljonit krooni, mis on võrreldes eelmisel aasta sama ajaga 72,5 miljonit krooni ehk üle kahe korra enam.
Hüvitiste kogusumma suurenemise taga on nii töötuskindlustushüvitise saajate arvu suurenemine kui ka keskmise hüvitisesumma tõus. Töötukassa määras seitsme kuu jooksul kindlustushüvitist kokku 11 012 inimesele. Eelmisel aastal samal perioodil oli neid 5492.
Kollektiivse koondamise hüvitisi on töötukassa maksnud seitsme kuu jooksul 3145 töötajale (eelmisel aastal samal ajal 1202 töötajale). Kollektiivkoondamisi läbi viinud ettevõtete arv on 86 (eelmisel aastal 53). Kollektiivse koondamise hüvitisi on sel aastal makstud kokku 41,3 miljonit krooni (11,7 miljonit eelmise aasta seitsme kuuga).
Sellel aastal on üle poolte kollektiivse koondamise hüvitise saajad rõiva- ja tekstiilitööstusest. Kandvat rolli mängib siin Kreenholmi koondamine, kus on sel aastal saanud kollektiivse koondamise hüvitist 1208 inimest summas 14,2 miljonit krooni. Teisi "hulgikoondajaid" vaata tabelist.
Oleme prognoosinud kollektiivse koondamise hüvitise väljamaksmist sel aastal veel veidi üle 1200 inimesele kogusummas 16,7 miljonit krooni. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise maksmiseks olime prognoosinud 37,4 miljonit krooni, välja oleme maksnud 42 miljonit krooni, ütleb Eesti Töötukassa avalike suhete juht Anu Ojasalu.
PINGERIDA
Suurkoondajad
Nimekiri sisaldab andmeid selle aasta esimeses pooles koondatute kohta.
Kreenholm – 1420
Elektroonikafirma Nolato Tallinn – 218
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – 186
Õmblusettevõte Marat – 174
Tekstiilitootja Pärnu Linavabrik – 149
Eesti Raudtee – 200
Hilton Reservations Worldwide’i kõnekeskus – 122
Eesti Post – 124
Jaekaubandusettevõte A-Selver – 89
Mööblitootja Tarmeko ja Tarmeko KV – 80
Metsavarumisfirma Stora Enso – 75
Tööstusettevõte Repo Vabrikud – 67
Transpordiettevõte Aero Airlines – 64
Raudteetransiidifirma Spacecom – 63
Viljandi Vangla – 60
Busside tootja Baltcoach – 52
Mööblitootja Wermo – 51
Õmblusettevõte Joli Teeninduse OÜ – 46
Kalevi tütarettevõtted Vilma ja Kalev Jõhvi Tootmine – 42
Tootmisettevõte Svedbergs Ceramics – 42
Elektroonikafirma P.N.J. Eesti – 37
Transiidiettevõte Refetra – 39
Riverside Brewery – 38
Bussifirma Sebe – 38
Põltsamaa Felix – 30
Magnum Logistics – 29
Glasstone (Tarbeklaasi järeltulija) – 23
Maag Lihalõikus – 23
Ühisteenused – 20
Bussifirma Mootorreisi AS – 18
Ehituskaupluste kett Esraven – 18
Transiidifirma Milstrand – 11
Avaldatud: Saldo oktoober 2008
