Kliki-ajastu meedia jälgimisel tuleb meeles pidada seda, et negatiivsed uudised müüvad paremini kui positiivsed. Paljudele tuleb ilmselt üllatusena, et hoolimata pidevast negatiivsete uudiste voost, euroala oodatust kehvemast majanduskasvust, Putinist, Ebolast ja pühasõdalastest, maailma majanduskasv tasapisi kiireneb.
Olukord välisturgudel paraneb
2015. aasta majanduskasvu mootoriks on eelkõige USA, kuigi ka Ühendkuningriik ja India on oma kaalukategooriates viimasel ajal häid tulemusi näidanud. USA keskpank lõpetas oktoobris võlakirjade ostuprogrammi ja esimest baasintressimäära tõusu oodatakse 2015. aasta keskpaigas.
Eesti ettevõtetele kõige tähtsama piirkonna – euroala – majandus liigub, küll teosammul, aga siiski ülesmäge. Viimaste prognooside kohaselt kiireneb järgmisel aastal ka Eesti kaubanduspartnerite majanduskasv. See peaks andma positiivse tõuke Eesti ekspordile.
USA ja Euroopa majanduste kasvukiiruste ja rahapoliitika erinevused toovad kaasa euro nõrgenemise USA dollari suhtes. See toetab nii euroala eksporti kui ka praegust liiga madalat hinnakasvu.
Venemaal majanduslangus
Eksporditurge puudutavas on suurimaks küsimärgiks endiselt Venemaa. Lühiajalises plaanis võime näha konflikti eskaleerumist Ukrainas, sest Venemaa võib ära kasutada paremat võimupositsiooni talvisel kütteperioodil. Pikemas plaanis on Venemaa Euroopast siiski oluliselt rohkem majanduslikult sõltuv kui Euroopa Venemaast ja majanduslike suhete tihendamine Hiina jt Aasia riikidega ei anna kiiret tulemust.
2015. aasta majanduslanguse toovad Venemaal kaasa hinnalangus tooraineturgudel, rubla odavnemine, alainvesteerimine nii naftatööstusesse kui teistesse majandusharudesse ning majandussuhete jahenemine Läänega.
Välispoliitiliselt on järgmisel aastal kindlasti huvitavad ka Ühendkuningriigi valimistulemused, mis määravad muuhulgas ära riigi edasise kursi Euroopa Liidu suunal. Poliitiliselt alati pingeline Lähis-Ida võib pakkuda täiendavaid üllatusi.
Parempoolne majanduspoliitika jätkub ilmselt ka pärast valimisi
Sisepoliitiliselt on järgmise aasta märksõnaks kindlasti ka märtsikuised riigikogu valimised. TNS Emori viimase küsitluse järgi hoidis erakondadest valijate seas novembris liidripositsiooni reformierakond. Koos tänase partneri, sotsidega, ulatus praeguse valitsuskoalitsiooni toetus napilt üle viiekümne protsendi. Hoolimata reformierakonna erimeelsustest nii praeguse kui eelmise koalitsioonipartneriga, on parempoolse valitsuse jätkamine tõenäoline ka pärast järgmise aasta riigikogu valimisi.
Tarbimine ja palgakasv püsivad tugevad
Kaubanduskeskuste parklad räägivad iseenda eest – Eesti tarbijatel läheb hästi. Tugev jaemüük peaks jätkuma ka järgmisel aastal. Pinged tööturul hoiavad palgakasvu kiirena. Miinimumpalga ja pensionite tõus ning tööjõumaksude langetamine suurendavad majapidamiste rahalisi võimalusi. Hindade kasv püsib madal. Energia, sh bensiini, hinna langus vähendab sundkulutuste osakaalu tarbijate eelarves.
Ettevõtete kulude eelarves tuleb kindlasti arvestada tugeva palgasurvega. Tööealine elanikkond väheneb kümne tuhande inimese võrra aastas. Töötute arv on jõudnud piirini, kus täiendavate abikäte leidmine tööotsijate hulgast muutub üha keerulisemaks. See muudab investeerimise masinatesse ja seadmetesse äärmiselt oluliseks.
