Oma töötajate peal testitavad reklaamisõnumid, uued tooted ja tootepakendid annavad vale tulemuse.

Nagu enamik Eesti ettevõtteid, nii on ka Filee Lihatööstus oma tootearenduses kasutanud testimisel vaid oma kaastöötajad, kinnitas aktsia­seltsi turundusjuht Kristel Kindsigo.

Ka Radiolinja brändijuht Lauri Talve tunnistab, et ainsateks n-ö testimise võimalusteks on oma arvamus, kolleegide arvamus ja agentuuri arvamus.

Baltika turundusjuhi Anu-Mall Naaritsa sõnul võib oma töötajate, tellijate või partnerreklaamiagentuuri töötajate peal tehtud testi puhul peaaegu 100% olla kindel, et saadakse vale tulemus. “Need inimesed on tootega tuttavad ja seetõttu mõistavad reklaame erinevalt tavatarbijast,” lisas Naarits.

Parim on koguda kokku juhuslike sihtgruppi kuuluvate inimeste grupp ja saada nende tagasiside, mida kasutab ka Baltika näiteks telereklaamide testimisel.

Naaritsa sõnul on testimise meetodi valik väga oluline: kas küsida igalt üksikult inimeselt eraldi tema arvamust või lasta nende vastuseid mõjutada grupi teiste liikmete arvamusest, kas vaadelda ja teha järeldusi või küsida vaadeldavatelt, miks nad just nii käitusid. Kõige kiirem ja lihtsam viis tagasiside saamiseks on Naaritsa sõnul grupi­diskussioon, kuid siin ei saa teada kõikide arvamust.

Teiseks on Naaritsa sõnul oluline küsimuste püstitus: need peavad olema lihtsad ja neutraalsed, mitte vastust etteandva sisuga. Muidu on lihtne saada just neid vastuseid, mida ootasid.

Keskkonna puhul eelistab Baltika näiteks testida tegelikus keskkonnas: vaadatakse poes, kas inimesed märkavad nende sõnumeid ja reageerivad neile või tegutsevad olenemata nendest.

Sama lugu on ka reklaamklipiga. “Üks asi on näidata reklaamklippi nõupidamiste saalis, kus kõigi tähelepanu on suunatud ekraanile ja teine on näha seda klippi viie­minutilises reklaami­plokis paarikümne teise klipiga tähelepanu eest võitlemas,