Selleks aastaks on pindalatoetuste kohapealsed kontrollid lõppenud. Kokku kontrolliti kohapeal 1177 taotlejat kogupinnaga ligi 75 tuhat hektarit. Puudused, mis kohapeal leiti, on aastast aastasse korduvad.

PRIA otse- ja keskkonnatoetuste kontrolli büroo juhataja Kätlin Kokla sõnul võib kontrolli käigus leitud eksimused laias laastus kaheks jagada – taotletud pind on suurem, kui tegelikult haritud või kasutatav pind ning täitmata on jäetud toetuse saamise tingimusteks olevad nõuded.

"Kuigi lõplikud andmed ei ole veel koos, saame juba praegu öelda, et suurimaks probleemiks on ikka ja jälle pinnaerinevused," tõi Kokla välja aastast aastasse korduva probleemi. Ta pani inimestele ka südamele, et nad veenduksid, et see maa, millele nad toetust taotlevad, on kõik täpselt nii suures ulatuses ka haritud. " Kui kontrollid tuvastavad, et tegelikult nõuetele vastav pind on väiksem, kui taotluses näidatud, on PRIAl kohustus toetussummat vähendada," selgitas Kokla.

Näiteks tõi ta olukorras, kus taotleja taotleb toetust kümnele hektarile, kuid kontrollid leiavad kohapeal 9 hektarit nõuetele vastavalt hooldatud pinda. "Erinevus on üks hektar, mis moodustab toetusõiguslikust üheksast hektarist tervetl 11,1%," ütles Kokla ning lisas, et sellise erinevuse puhul, mis jääb vahemikku 3-30%, vähendatakse taotleja toetust kahekordse leitud erinevuse ulatuses. "Ehk selle näite puhul saab taotleja toetust ainult 7 hektari eest," rääkis Kokla.

PRIAt tuleb teavitada

Taotlejad peaks ka arvestama, et toetust saab selle pinna eest, mida nõuetekohaselt hooldatud on. "Meie inspektorid mõõdavad põllul mööda kultuuri piire," selgitas Kokla ning lisas, et kui põllul on näiteks koht, kus vili ei ole tärganud, siis sellise pinna eest  põllukultuuri kasvatamise toetust ei saa. Kui näiteks mingi osa heinamaast on niitmata, siis toimub toetussumma vähendamine, sõltuvalt niitmata ala suurusest.

Samuti ei ole PRIA väljastatud põllumassiivide kaart otseselt aluseks toetuse saamisel – kaardil on näidatud PRIA registris olev toetusõiguslik pindala, kuid toetust saab igal aastal pinna eest, kus sel aastal ka nõudeid täidetakse.

Kui taotlejatel juhtub pärast taotluse esitamist midagi, mille tõttu nad ei saa võetud kohustusi täita, siis sellest peaks kindlasti PRIAt teavitama. "Ainult siis saame me arvestada reeglite piires neid ilmnenud asjaolusid," selgitas Kokla ning lisas, et kui puudused tuvastatakse kohapealse kontrolli käigus, siis selliseid selgitusi tagantjärgi enamasti enam arvesse võtta ei saa.

Andmete eest vastutab taotleja

Ka PRIA toetuste kontrolli osakonna juhataja Andrus Rahnu sõnul on pinnaerinevuste probleem tegelikult Eestis väga suur. "Kui märkimisväärseid pinnaerinevusi tuvastatakse kohapealses kontrollis rohkem kui 15% taotlejatel, võib see kaasa tuua ka meie kontrollvalimi suurendamise," selgitas Rahnu ning lisas, et see tähendab veel rohkem kohapealseid kontrolle järgnevatel aastatel taotlejate juures.

"Ega muud ei oskagi soovitada, kui et taotlejad veenduksid oma taotletud pinna vastavuses tegelikkusele," ütles Rahnu ning lisas, et pigem peaks põllumehed taotlema toetust pisut väiksemalt pinnale, kui harida kavatsevad, kui et igaks juhuks paar hektarit juurde panna. "See ei tasu ennast ära ning probleem on pärast märksa suurem," resümeeris ta ja rõhutas, et PRIAle esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotleja.

Rahnu tõi ühe probleemina välja veel rendisuhted. "Taotlejad peavad ise enne ikka omavahel kokku leppima, kes maad kasutab, kes toetust taotleb ja selle ka lepingus ära fikseerima, mitte jätma seda tagantjärgi PRIA selgitada," rõhutas ta.

Toetuse nõuete rikkumised

Kõige massilisemaks nõuete rikkumiseks nimetas Kätlin Kokla taotletud pinna niitmata või karjatamata jätmist – see puudus esines 109 kontrollitud taotleja juures, 36 taotlejal oli niide nõutud tähtajaks koristamata jäetud. Järgmiste rikkumistena tõi Kokla välja mullaanalüüside ja põlluraamatute puudumise.

Taotlejatel, kes taotlevad keskkonnatoetust, peab neljanda (juhul, kui taotleja pole kohustuse võtmise aastale eelneva kolme aasta jooksul teinud mullaproovide analüüse) või viienda (juhul, kui proovid on varem tehtud) kohustuseaasta 15. juunist alates olema ettevõttes kohapeal ette näidata akrediteeritud labori poolt väljastatud  mullaanalüüside katseprotokoll. Hetkel on Eestis ainukeseks akrediteeritud laboratooriumiks Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) agrokeemia laboratoorium.

Sellest aastast on ühtse pindalatoetuse taotlejatel kohustus pidada põlluraamatut või tegevuste aruannet. "See tuli paljudele taotlejatele kahjuks üllatusena," tõi Kokla välja kurva tõsiasja ning lisas, et põlluraamatu olemasolu kohustus ei tähenda, et sul on mingi paber, kuhu sa midagi kirjutad, vaid selle jaoks on ka nõuded, kuidas sa pead seda täitma, et toetust saada.

"Kui taotlejatele midagi soovitada, siis ikka seda, et nad enne toetuse taotlemist tutvuksid väga hoolikalt toetuse saamiseks nõutavate tingimustega ja oleksid kindlad, et nad kõiki neid nõudeid täita suudavad," ütles kontrolli osakonna juhataja Andrus Rahnu ning lisas, et toetuse taotluse esitamine ei tähenda veel automaatselt toetuse saamist.

Efektiivne kaugseire

Sarnaselt varasemate aastatega kontrolliti osa taotletud pindadest kaugseire meetodil. See tähendab, et sel aastal tehtud satelliitfotode põhjal kontrollitakse üle nende piirkondade taotletud põldude pinnad ning reaalselt kasutuses olevad põllud.

Kui taotleja põldude pindalades ei tuvastata satelliitfoto põhjal erinevusi taotletud ja eestleitud pinna osas, siis kohapeal põllu pinna mõõtmist ei toimu. Kui aga satelliitfoto alusel tehakse kindlaks, et põllu reaalne pindala on väiksem või suurem, kui taotletud pindala, siis küsib inspektor kohapealses kontrollis taotleja nõusolekut vastavale kontroll-aktile.

"Ja kui taotleja sellega nõus ei ole, mõõdetakse kohapeal GPSiga tema põllud üle,"selgitas Kokla kaugseire teel tehtavate kontrollide metoodikat. Tema sõnul on see meetod väga täpne ja efektiivne ning seda näitab ka taotlejate nõusolek kontrolli tulemustega – kaugseire tulemusi on vaidlustanud ning kohapeal lasknud põlde üle mõõta vaid üksikud taotlejad.

Sel aastal kontrolliti kaugseire teel neljas maakonnas asuvaid taotlejaid. Kokku kontrolliti taotlejaid kolmel 13×13 km suurusel alal.

Tänavu esitati PRIAle 17551 erinevat pindalatoetuste taotlust ning toetuste väljamaksmisega alustatakse detsembris. Eelmisel aastal esitati PRIAle 18532 pindalatoetuste taotlust ning nende alusel on PRIA välja maksnud üle 1,3 miljardi krooni toetusi.