Kuigi aastaid on rõhutud, et suhtekorralduse esmane ülesanne on ettevõtte maine kujundamine, kasutavad ettevõtted PR-teenust eelkõige toodete tutvustamiseks.
International University Concordia Audentese möödunud aasta kevadel läbi viidud küsitluses kinnitasid Eesti ettevõtted, et suhtekorraldust kasutatakse kõige enam toodete toetamiseks turul. Alles teisena nimetati, et suhtekorralduse eesmärk on kindlustada organisatsiooni positiivne kuvand meedias. Vähemtähtsaks peeti PR-teenuse kasutamist kriisijuhtimises.
Estoveri tegevjuht Ago Teder kinnitab, et tema arvamus ühtib uuringu tulemustega. “Kuna meil PR-osakonda ei ole, kasutame PR-teenust peamiselt uute toodete turule toomisel,” kinnitas Teder.
Suhtekorraldusettevõte In Nomine juht Heikki Sal-Saller möönis, et tõepoolest tahavad ettevõtted, et nende toode või teenus satuks meediasse. Põhjus on, et tahetakse massiivsest reklaamihulgast esile tulla ja tarbijale usutavam olla. “Ettevõtted soovivad pahatihti lausa broileri presentatsiooni, ilma et mõistaks, et niisuguste asjade vastu on meediahuvi jahe,” nentis Sal-Saller.Siin on üks “aga” – kui asi on uudislik, on see võimalik. Tuntud toodete-teenustega on ajakirjanduse huvi Sal-Salleri sõnul äratada märksa raskem.
Üldiselt on Sal-Salleri sõnul ajakirjanduse huvi jätkuv IT-toodete ja ehitust puudutava vastu, sest mõlemad teemad on trendikad. Uus seep või pesupulber pälvivad vähem ajakirjanduse huvi. “Reklaamijad on usinalt treinud totraid teleklippe, mis töötavad hoopiski tõrjuvalt kogu pesu- ja hügieenivahendite massi vastu,” nentis Sal-Saller.
Suhtekorraldusfirma Rull ja Rumm juht Ivo Rull ütles uuringut kommenteerides, et ka tema kogemus kinnitab, et tänasel turul nõutakse kõige enam PR-teenuseid, mis toetavad ettevõtte tooteid-teenuseid turul.
Samas näitab Rulli sõnul kogemus, et üha rohkem kasvab vajadus ettevõtte positiivse imago ning missiooni ja väärtuste edastamise järgi välistele sihtgruppidele. “Enamik tellijaid on tajunud ja jääb veel pikaks ajaks suhtekorraldust tajuma eeskätt kui meediasuhete abil positiivse imago loomist,” usub Rull.
Rulli sõnul on aga üllatav kriisijuhtimise tagasihoidlik 6. positsioon. “See näitab, et enamik ettevõtteid ja organisatsioone tegeleb kriisiga alles siis, kui see juba käes on,
