Iga suuremahuline investeering eeldab mitme investori raha kaasamist. Pikaajalise investeeringu juhtimiseks asutatakse tavaliselt äriühing, mille omanikud volitavad vastava ala asjatundjat investeerimispoliitikat ellu viima. 

Rahandusministeerium tuletab meelde, et 2014. aasta mais jõustusid investeerimisfondide seaduse muudatused, mille kohaselt tuleb sellised teatud nõuetele vastavatel nn ühisinvesteeringuteks asutatud juriidilistel isikutel ennast finantsinspektsioonis registreerida hiljemalt 22. juuliks 2014.

Jõustuvate seadusemuudatuste aluseks on ELi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv. Direktiiv reguleerib eelkõige suuremahuliste investeerimisfondide valitsejate tegevust. Eesti turu jaoks on üks oluline muutus, et isik peab oma tegevuse finantsinspektsioonis registreerima, kui ta on kaasanud mitme investori kapitali eesmärgiga seda ühiselt investeerida vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale investorite kasuks.

Näide: investorid soovivad paigutada raha tulu teenimise eesmärgil erinevate piirkondade taastuvenergia taristu väljaarendamisse ja koondavad selleks investeeritava raha uude osaühingusse. Vastavalt investorite kokkuleppele volitatakse mõnda sellise investeeringu juhtimiseks pädevat kinnisvaraarendajat raha sellel eesmärgil loodud osaühingu kaudu investeerima.

Eeltoodud näites on välja toodud kapitali kaasamine erinevatelt investoritelt ning selle investeerimine kindlaksmääratud isiku poolt investorite kokkulepitud investeerimispõhimõtete alusel. Kui need nõuded on täidetud, siis tuleb sellise osaühingu tegevus finantsinspektsioonis registreerida.

Fondivalitsejate registreerimise ja fondide kohta esitatava teabe kogumise eesmärk on saada ülevaade Euroopa fondituru mahust, selle suundumustest, riskidest ja mõjust finantssüsteemile. Viidatud ühisinvesteeringud on suunatud eelkõige kitsale ja teadlikule investorite ringile, mistõttu ei ole registreerimise ja teabe kogumise eesmärk hinnata, kas investorite õigused on piisavalt kaitstud.

Finantsinspektsioonis registreerimine ei tähenda ka fondivalitseja tegevusloa taotlemist ja finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluma hakkamist. Finantsinspektsioonil ei ole kohustust hinnata isiku tegevust ja osutatavaid teenuseid, seega võtab Finantsinspektsioon vastava registreerimise pigem teadmiseks.

Registreerimisel tuleb isikul esitada ülevaade fondide arvust, investeerimispoliitikast, vara koosseisust ja koguväärtusest. Vastavad uuendatud andmed tuleb esitada direktiivi  rakendusmääruse neljandas lisas kindlaksmääratud vormis Finantsinspektsioonile iga aasta jaanuari lõpuks.

Registreerimisest on vabastatud näiteks riik ja kohaliku omavalitsuse üksus, perekondliku vara valitsemiseks moodustatud varakogum või isik, kes valitseb ühte või mitut fondi, mille ainsaks investoriks on isik ise.

Ülalviidatud registreerimiskohustuse hindamiseks on finantsinspektsioon avaldanud oma veebilehel suunised, milles kirjeldatakse direktiivi nõuetele vastava ja seega ka registreerimiskohustusliku fondi kriteeriume. Need suunised kirjeldavad näiteks kapitali ja investorite kaasamise ning investeerimispoliitika kindlaksmääramise tingimusi. Registreerimiskohustuslikkust tuleb igal ettevõtjal ise hinnata. Kuna vastavat tava ei ole veel välja kujunenud, siis võib vastavate kriteeriumite hindamiseks osutuda vajalikuks kasutada õigusnõustaja abi.