Valitsus kiitis neljapäeval, 22. mail heaks enam kui ühe miljardi euro suuruse eelarvega maaelu arengukava aastateks 2014-2020, mis seab sihiks Eesti põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tõstmise ning maapiirkondade ettevõtluse arendamise.
"Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse tootlikkus peab plaanitavate investeeringute toel kasvama vähemalt 3 protsenti aastas ja suurenema ka lisandväärtusega toodangu eksport," ütles põllumajandusminister Ivari Padar pressiteates.
"Arengukavas oleme pannud olulist rõhku sellele, et Eesti maapiirkonnad oleksid tervikuna konkurentsivõimelisemad. See tähendab, et lisaks põllumajanduslikele investeeringutele suunatakse vahendeid ka muu maaettevõtluse edendamisse ja kohalike kogukondade arengusse," ütles Padar.
Maaelu arengukavas 2014-2020 (MAK) on 24 meedet, mis keskenduvad neljale põhiteemale: uute kasvuvõimaluste leidmine läbi teadmussiirde, nõustamise ning teadus- ja arendustegevuse; investeeringud põllumajanduse ja toidutootmise uuendamiseks; põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine; maapiirkondade elujõulisuse tagamine läbi ettevõtluse mitmekesistamise ja kohaliku algatuse.
Arengukava fookuses on aktiivsed tootjad ja nende poolt toodetu võimalikult suur väärindamine. "Me tahame jõuda selleni, et meie põllumajandussaadusi ka töödeldaks Eestis – nii saame eksportida väärtuslikumaid tooteid. Suurt tähelepanu oleme arengukavas pööranud ka põllumajandustootjate ühistegevusele, sest ühine tootmine, töötlemine ja turustamine annab tootjatele turul praegusest tugevama positsiooni," sõnas Padar.
Maaelu arengukava 2014-2020 kogueelarve on 1,002 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.
Järgmisena läheb MAK 2014-2020 kooskõlastamisele Euroopa Komisjoni, kus läbirääkimised võtavad aega kuni 6 kuud. Esimesed toetusmeetmed on kavas avada 2015. aasta alguses.
