Euroopa Komisjon (edaspidi EK) on asunud lihtsustama äriühinguõigust. Esimese asjana saatis Komisjon liikmesriikidele esialgsed ettepanekud võimalike lihtsustamist vajavate küsimuste ja regulatsioonide kohta ning küsis liikmesriikidelt  tagasisidet ja nende seisukohti. Eestis toimus see Justiitsministeeriumi kaudu ning ka meie andsime sellesse oma panuse.

Üldiselt on ju toetamist väärt EK initsiatiiv äriühinguõiguse lihtsustamiseks ja liigsete või dubleerivate formaalsusnõuete või äriühingutele täiendavat halduskoormust või kulutusi kaasa toovate nõuete kaotamiseks. Lihtsustamine ja formaalsete nõuete kehtetuks tunnistamine aga ei tohi kaasa tuua lünki kehtivas õiguses või isikute (äriühingute) senise seisundi halvenemist või olemasolevate õiguste kehtetuks tunnistamist. Näiteks peame õigeks, et liikmesriikides saaks eksisteerida ühele isikule kuuluv piiratud vastutusega ühing.

Kuna enamus regulatsioonidest, mille osas EK kaalub lihtsustamist, on seotud just äriühingute ühinemise ja jagunemisega, siis, saamaks meie liikmesettevõtetelt vahetut tagasisidet, uurisime Kaubanduskoja kodulehe gallupis, mida arvavad meie liikmed mõningasest lihtsustamisest selles valdkonnas. Gallupis vastamiseks esitasime järgmise küsimuse: “Kas Euroopa Liidu õigusest tulenev ja Äriseadustikus sisalduv äriühingute jagunemise ja ühinemise kord peaks kehtima jätkuvalt kõikidele äriühingutele või ainult börsiettevõtetele?”.

Kokku oli vastanuid nädala jooksul 50.

Vastusevariandid ja neile avaldatud toetus jagunes järgmiselt:

“Nõuded peaksid olema kõigile samad” – varianti toetas 80% vastanutest;
“Väikeettevõtete ühinemine/jagunemine peaks toimuma lihtsamalt” – varianti toetas 14% vastanutest;
“Börsiettevõtetele peaksid kehtima ELis ühtsed nõuded” – varianti toetas 6% vastanutest.
Omapoolse kommentaarina märgin, et selline tulemus oli üllatav. Oleksin eeldanud, et meie ettevõtete hinnangul peaks väikeettevõtete ühinemine ja jagunemine toimuma lihtsamalt. 

EK poolt esitatud konkreetsematele küsimustele aga andsime järgmised esialgsed vastused. Kolmandas ja kuuendas äriühinguõiguse direktiivis sisalduva ühinemise/jagunemise tingimuste projekti ja juhatuse aruande osas nõustusime EK poolt välja pakutud seisukohaga, et kirjaliku aruande tingimuste kehtestamine peaks olema liikmesriikide pädevuses.

Audiitori hinnangu kohustuslikkuse küsimuses ühinemise/jagunemise tingimuste osas toetasime seisukohta, et liikmesriigid võivad lubada erandeid. Audiitorkontroll (eksperdi hinnang) ei pea kõikidel juhtudel olema kohustuslik. Sellise kontrolli eesmärgiks peab olema huvitatud osanike ja võlausaldajate kaitse, kuid olukorras, kus sellise kaitse vajadus on ära langenud või osutunud ebaoluliseks, peab olema ka võimalus audiitorkontrollist loobuda.

Nõustusime direktiivide ühtlustamise vajadusega, mis tagaks selgemad võimalused liikmesriikidele loobuda dubleerivast aruandlus- ja auditeerimiskohustusest. Ühinemise või jagunemisega kaasnev kapitali suurendamise otsus ei tohiks kaasa tuua täiendava audiitorkontrolli kohustust.

Raamatupidamise aruannete kohta äriühingute ühinemisel või jagunemisel toetasime seisukohta võimaldada liikmesriikidel otsustada, et äriühingute ühinemisel/jagunemisel igakordne uus raamatupidamisaruanne ei pruugi olla kohustuslik ja tugineda võiks ka juhatuse kinnitusele.

Äriühingute ühinemine on enamustel juhtudel vaadeldav tavapärase tehinguga kahe poole vahel. Siiski tuleb nõustuda ka väitega, et omandatava ühingu vähemusomanikud võivad sattuda omandava ühingu omanikega võrreldes nõrgemasse positsiooni. Seetõttu on ilmselt ka edaspidi ELi tasandil vajalikud teatud reeglid ühendatava äriühingu omanike kaitseks. Samuti ei oleks mõistlik ELi tasandil loobuda ühendava äriühingu omanike üldisest õigusest teabele. Vajadusel võiks loobuda ühendava ühingu suhtes formaalsete kohustuste rakendamisest.

Seoses elektroonilise andmevahetuse ning elektrooniliselt peetavate registrisüsteemide arenguga peame õigeks loobumist erinevate äriühinguid puudutavate teadete dubleerivast avaldamisest ajakirjanduses. Ajakirjanduses teate avaldamine saab olla põhjendatud vaid juhul, kui on põhjust eeldada, et elektrooniliste võimaluste kasutamine jääb sellele efektiivsuselt alla. Kuna sageli on teadete edastamine registrile igal juhul kohustuslik, tuleks pigem ka ELi tasandil soodustada elektrooniliste ja avalikult tasuta ligipääsetavate registrite süsteemi senisest kiiremat arengut. See tagaks läbipaistvama ja kindlama ärikeskkonna ning võimaldaks viidatud ajakirjanduses avaldatavatest teadetest loobudes vähendada ka äriühingute kulutusi.

EK avaldas arvamust, et äriühingu filiaali asutamisega teises liikmeriigis kaasnevaid kulusid tuleks vähendada. Nõustusime selle seisukohaga. Euroopa Liidu ühtse äriregistrite süsteemi arenedes, registrile ligipääsu lihtsustudes on ilmselt mõistlik rakendada võimalust, mille kohaselt filiaali asutav äriühing võib valida, kas teha filiaali asutamiseks vajalikud dokumendid kättesaadavaks oma asukohariigis või filiaali asukohariigis. Juhul, kui filiaali asukohariigi registrile äriühingut puudutavate dokumentide esitamist ei nõuta, peaks selles siiski sisalduma viide, kust vastavad dokumendid on leitavad. Arvestades kultuuriliste ja keeleliste erisustega erinevates liikmesriikides ei saaks aga  loobuda ka dokumentide tõlkimise nõudest.

Siintoodud vastused ja seisukohad esitasime Eesti positsiooni väljakujundamiseks Justiitsministeeriumile. Arvestades tavapärast ELi asjaajamise tempot, võib eeldada, et läheb kõvasti aega enne kui lihtsustavad sätted direktiividesse ja seadustesse jõuavad. Järgmise sammuna peaks EK välja töötama juba konkreetsed muudatusettepanekud tulenevalt EK liikmesriikide antud vastustest. Saame lubada, et hoiame sel teemal silma peal ja anname Koja infokandjate vahendusel asjade arengust oma liikmetele teada.