Algatuseks kõige olulisem – Euroopa Komisjoni meelest on suuremahuliste käibemaksupettuste vastu võitlemiseks olemas üks relv – pöördmaksustamine. Brüsselis korrutatakse pidevalt, et Euroopa Liidu majandus seisab silmitsi alates ELi loomisest alates kõige keerulisema perioodiga. Brüssel püüab kõigiti hoogustada eelarvete konsolideerimist. Selleks, et püüda liikmesriikide eelarveid konsolideerida kiirendatud korras, on hästitoimiv maksusüsteem eriti oluline.
2012. aasta majanduskasvu analüüsi kohaselt on eelarve konsolideerimine just õige vahend ning äärmiselt tähtis nii makromajandusliku finantsstabiilsuse kui majanduskasvu aluse taastamiseks. Euroopa Komisjon (EK) näib uskuvat, et maksukogumise parandamine ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise tõhustamine aitab suurendada mitmete liikmesriikide eelarvetulu. Käibemaksu tulevikku käsitlevas rohelises raamatus jõuti järeldusele, et 2006. aastal moodustas ELi käibemaksu kogumise puudujääk 12% teoreetilisest käibemaksutulust, kusjuures mitmes liikmesriigis oli hinnanguline kahju üle 20%. Osaliselt on see käibemaksupuudujääk tingitud ka maksupettustest, mis kasutavad ära praeguse süsteemi puudusi, eelkõige võimalust piiriüleselt kaupu ja teenuseid käibemaksuvabalt liigutada. Tõhus maksupettuste ärahoidmise mehhanism annaks võimaluse võidelda nii majandusliku kahju vastu kui aitaks konsolideerida riigieelarvet.
Peamine küsimus on – kuidas seda teha
Käibemaksupettused (eriti karusellpettused)arenevad kiiresti ja EK on tõdenud, et liikmesriigid on mõnikord silmitsi olukorraga, kus ELi kehtiv käibemaksuõigus ei taga soovitavate vastumeetmete võtmiseks õiguslikku alust. Seni on sellist olukorda lahendatud direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi "käibemaksudirektiiv")) muutmisega või konkreetsete eranditega, mida on liikmesriikidele lubatud käibemaksudirektiivi artikli 395 alusel. See säte võimaldab liikmesriikidel taotleda erandit pettustega võitlemiseks (teine võimalik eesmärk on lihtsustamine). Selleks peab komisjon tegema (heakskiitva) ettepaneku, mille menetlemiseks võib kehtiva käibemaksudirektiivi kohaselt kuluda kuni 8 kuud, nõukogu peab kõnealuse ettepaneku ühehäälselt vastu võtma ja selleks võib kuluda veelgi aega. Mõlemal juhul on protsess oma olemuselt aeglane ja tülikas võrreldes kiirestiarenevate rahvusvaheliste pettusskeemidega. Erandite lubamise või käibemaksudirektiivi muutmise protsess võib ainuüksi oma pikaajalisusega tuua märkimisväärset rahalist kahju. Selle vältimiseks võib liikmesriikidel tekkida kiusatus võtta viivitamata meetmeid, ilma et selleks oleks ELi õiguses asjakohast õiguslikku alust. EK aga kardab, et liikmesriikide selliselt kohaldatavad meetmed, mis võivad küll olla asjakohased ja proportsionaalsed, võivad aga õigusliku aluse puudumise tõttu olla kohtus vaidlustatavad.
Seega tuli EK välja käibemaksudirektiivi muutmise ettepanekuga, mis looks õigusliku aluse, et võimaldada liikmesriikidel operatiivselt kohaldada pöördmaksustamist. See ongi põhiline pettusevastane meede. Selle kohaselt vastutab käibemaksu tasumise eest maksukohustuslane, kellele kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, mitte nagu tavapäraselt selliste kaupade tarnija või teenuste osutaja. Kui saajal on täielik õigus käibemaks maha arvata, arvestab ja arvab ta käibemaksu maha samas käibedeklaratsioonis ning seega ei toimu käibemaksu tegelikku maksmist ega tagasimaksmist, mis vähendab pettuse võimalust. Suunatuna teatavatele konkreetsetele sektoritele, on kõnealune meede hoolimata selle võimalikust keskpikast negatiivsest kõrvalmõjust osutunud tõhusaks vahendiks pettuste (eelkõige karussellpettuste) ärahoidmisel. Pöördmaksustamise operatiivset kohaldamist nimetatakse direktiivi muutmise ettepanekus kiirreageerimismehhanismiks. Sellega lihtsalt öeldes laiendatakse Euroopa Komisjoni volitusi erandite lubamisel liikmesriigile käibemaksupettuste ärahoidmise eesmärgil. Aeg, mis on vajalik maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastaste erimeetmete heakskiitmiseks väheneb märkimisväärselt: kui varem, nagu eelnevalt osundatud, võis kuluda kaheksa kuud, et saada komisjonilt positiivne ettepanek ja seejärel ühehäälne heakskiit nõukogus, siis peale direktiivi muudatuste jõustumist kulub selleks üks kuu, sest heakskiitmise õigus antaksegi komisjonile.
Samas võib eeldada, et ettevõtjatele võib see tulevikus kaasa tuua samuti märkimisväärse segaduse, kui mõni liikmesriik ootamatult mõnes sektoris asub kohaldama pöördmaksustamist. Jääb üle soovida kõigile kiiret kohanemisvõimekust.
Jõustada plaanitakse direktiivi muudatused kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid omakorda peavad jõustama direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2013.
Artikkel avaldatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas "Teataja" (nr 20, 2012)
