Erki Freiberg
erki.freiberg@aripaev.ee
Liis Kängsepp
Liis.Kangsepp@aripaev.ee
Tööjõurendifirmade olulisemad tegijad on eranditult väliskapitalil baseeruvad ettevõtted, kelle suurimaks mureks on tööjõurendi kohta käivate seaduste puudumine.
"Praegu on Eestis see töösuhte vorm reguleerimata," tunnistas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Marika Raiski. Raiski sõnul ei ole tööjõurendiga seotud seadusi olemas, kuna probleem on kerkinud päevakorda alles viimase aasta jooksul – varem Eestis keegi tööjõudu ei rentinud.
Suuremaid renditööjõudu pakkuvaid firmasid on Eestis viis ning kõik need on rahvusvahelised firmad. Tänase seisuga tegutseb Eestis kokku ligikaudu 195 personalirendifirmat, kelle vahendusel on töö leidnud üle tuhande inimese.
Manpoweri tegevjuhi Heigo Kaldra sõnul on selle põhjuseks tõsiasi, et kvaliteetselt personalirendiga tegelemine nõuab üsnagi suurt kapitali, mida seni on saadud vaid juba alaga tegelevate välismaa investorite kaudu. "Eesti kapital pole sellesse sfääri veel tulnud, kuna teema on uus ja meie kodumaistele ärimeestele tundub valdkond veel ebaselge," nimetas Kaldra.
Tema sõnul võib teoreetiliselt igaüks luua enda väikese personalirendifirma. Kuid probleemid tekivad siis, kui mõni tööandja läheb näiteks pankrotti, aga rendifirma peab töötajatele palka maksma. Suurematel rendifirmadel on selliseks puhuks ressursid olemas.
Teise suurema tegija, CVO Groupi konsultandi Meelis Trumbergi sõnul on Euroopas renditööjõudu kõigist töötajatest umbes 2–5%, Eestis on praegu 600 000 töötajast rendituna tööl umbes tuhatkond. Aasta pärast on see arv ilmselt viis korda suurem, ennustab Trumberg.
CVO Groupi konsultant Sten Hiid viitab, et keegi pole justkui mõelnud sellele, millist lisatulu tööjõurent riigile maksudena toob – iga vahendatud töötaja pealt peab ettevõte maksma ka käibemaksu. Kui arvestada, et keskmiselt saab renditöötaja Eesti keskmist palka, siis peaks tänavu tema sõnul riik saama käibemaksu lisatulu üle 2 miljoni krooni.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Juhan Salumi arvates võivad personalirendifirmade teenuse kasutajad sattuda seaduste puudumise tõttu ebameeldivasse olukorda näiteks tööõnnetuste või töödistsipliiniga seonduvalt. "Kõik on ilus senikaua, kuni toimub tööõnnetus. Seadused ei ütle, mismoodi peaks järgnev protsess renditöötaja puhul välja nägema," sõnas Salum.
Heigo Kaldra vaidleb vastu. “Kuna renditöötaja on tööjõurentijaga töösuhtes, siis töörentija annab kokkulepitud tingimustel tööjõu kasutajale tööandja esindaja õigused ja kohustused,�? selgitas ta ja lisas, et Manpower tööandjana kannab kõiki seadusest tulenevaid kohustusi.
Loodav personalirendiettevõtete liit tahab turu korrastada
Septembris registreerivad Eesti suuremad personalirendifirmad Eesti Personalirendiettevõtete Liidu. Liit pakub koostööd ala puudutavate seaduste väljatöötamisel. Samuti hakkab liit teavitama avalikkust ebaseaduslikest ja ebaeetilistest juhtumitest. Liidu asutajaliikmed on Adecco, Manpower, Varamiespalvelu ja Personalipunkt.
Viru Leiva juht skeemitas enda personalirendifirmaga
OÜ Viru Leib juhataja Marko Tõnts kasutas enda loodud personalirendifirmat, et selle pankroti tõttu jätta maksmata tööliste palgad ja riigimaksud.
Mais kuulutas kohus välja Viru Leiva juhatajale Marko Tõntsile kuuluva ja Viru Leivale tööjõudu rentinud OÜ Vector Pluss pankroti. Juuni lõpus kuulutas Lääne-Viru maakohus välja ka Tapa leivatehast käitanud Viru Leiva pankroti. Viru Leib jäi maksudena riigile võlgu 1,4 mln, Vector Pluss 1,3 mln krooni.
Eesti Ametiühingute Keskliidu Lääne-Virumaa osakonna juhataja Andres Mandre sõnul viidi 72 Viru Leiva töötajat eelmise aasta suvel n-ö enda soovil üle juhataja Tõntsi moodustatud kapitalita tööjõurendifirmasse Vector Pluss. Viru Leiba jäi tööle 6 inimest. Mais läks Vector Pluss pankrotti, jättes töötajatele maksmata mitme kuu palgad. Kuna firmal kapitali polnud, siis polnud ka lootust võlgnevusi kustutada. Nii tulebki riigil tagatisfondist maksmata töötasusid välja maksta, tagatisfondist võib üks töötaja saada kuni paarkümmend tuhat krooni. Kui töötajad oleks töölepinguga tööl olnud Viru Leivas, oleks olukord teine. Viru Leivale kuuluvad seadmed ja hooned, millest pankroti käigus saab selle osaühingu võlad kustutada.
"See on üks näide, kuidas tööandjad kasutavad ära võimalust kantida personalirendiettevõttesse ümber töötajad, nii et põhiettevõte omakapitaliga ei vastuta töölistega seonduva eest," selgitas Mandre.
Personalipunkti tegevjuhi Herdis Ojasu sõnul on lubamatu, et sotsiaalministeerium annab nii kergekäeliselt tööjõurendifirmadele litsentse. "Tööjõurendifirma asutamiseks on äärmiselt vajalik, et ettevõtjal oleks arvestatav riskifond," ütles ta.
Eesti suurimad personalirendifirmad kuuluvad väliskapitalile
- Personalipunkt Extra OÜ – omanik Soome firma StaffPoint OYKuus renditakse Eestis välja ligikaudu 150 inimest, kellest 50% läheb tööle Soome ja ülejäänud jäävad Eestisse.
- Varamiespalvelu OÜ – omanik Soome firma Suomen Varamiespalvelu OYKuus renditakse Eestis välja ligikaudu 100 inimest, kellest 50% läheb tööle Soome ja ülejäänud jäävad Eestisse.
- Adecco Estonia AS – omanik Adecco Holding Europe B.V. Kuus renditakse Eestis välja ligikaudu 100 inimest.
- Manpower OÜ – omanik Soome firma Manpower OY. Kuus renditakse välja umbes 40 inimest.
- CVO Group OÜ – omanik Hollandi firma CVO Holding B.V. Kuus renditakse põhiliselt Eestis välja umbes 150 inimest
Kuidas tööjõurendi firma töötab?
- tööjõurendifirma vaatab üle töötaja oskused
- tööjõurendifirma sõlmib töötajaga töölepingu
- tööjõurendifirma kliendiks olev ettevõte ütleb, millist tööjõudu ja kui kauaks tal vaja on
- rendifirma töötaja saadetakse kliendi juurde tööle
- pärast kokkulepitud perioodi lõppu otsib rendifirma inimesele uue töö
- enamasti on renditöötajad firmas tööl tähtajalise töölepinguga
Allikas: Äripäev
