Tallinna Tehnikaülikooli ja Helsingi Ülikooli majandusteadlase Aaro Hazaku sõnul mängib Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) algatatud maksureform ümber riikide maksukonkurentsi – Eesti majandusarengusse on loota panust juhul, kui õnnestub saavutada positsioon mitte pelgalt kasumi ladestamiseks atraktiivse, vaid innovaatiliste ja kõrget tootlikkust soodustavate investeeringute sihtriigina.
Hazak tõi välja, et OECD globaalse minimaalse tulumaksu initsiatiiv täidab maailma tasandil olulist ja vajalikku eesmärki – koordineeritult tegutsedes tagada, et suurettevõtted, sealhulgas digivaldkonnas, maksaksid võimalikult õiglaselt tulumaksu ega peituks riikide eri maksusüsteemide võimaldatavate soodustuste taha. Globaalne miinimumtulumaks püüab vähendada riikidevahelist ebatervet maksukonkurentsi.
Ta selgitas, et riigid on siiani konkureerinud enda maksusüsteemi eripärade kaudu ettevõtete ja investorite ligi meelitamiseks, samas kui rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted on neid maksunduslikke erisusi oskuslikult rakendanud ning pääsenud seeläbi tihti võrdlemisi madalate maksukuludega. “Globaalset minimaalset tulumaksumäära kehtestades peavad riigid – sealhulgas Eesti – leppima, et osa nende senistest maksueelistest vähenevad või kaovad, kuid globaalsel tasandil maksulaekumised eeldatavalt suurenevad märkimisväärselt,” toonitas Hazak.
Ta nentis siiski, et OECD initsiatiiv teenib suuresti nende riikide huve, kus asuvad riikide üleselt tegutsevate kontsernide emaettevõtted, kuna globaalse miinimumtulumaksu kogumine on kavandatud emaettevõtte koduriigis. “Eesti on vaid käputäie selliste ettevõtete niiöelda emamaa ning enamjaolt puudutab Eesti kontekstis OECD maksureform siin tegutsevate rahvusvaheliste suurkontsernide tütarettevõtteid,” lisas Hazak.
Majandusteadlane tõdes ka, et kahtlemata suurendab globaalse minimaalse tulumaksu rakendamine bürokraatlikke tehingukulusid nii ettevõtetele kui avalikule sektorile, selgitades, et ettevõtted peavad kasumlikkuse ning avalik sektor maksulaekumiste arvelt leidma ressursse täiendava maksuaruandluse koostamiseks ja haldamiseks.
“Kuna OECD maksureformi kohaldamise lävend on määratletud ettevõtte käibest lähtuvalt, võib aimata, et rahvusvahelised ettevõtted püüavad leida võimalusi omandisuhete, tegevusmahtude, kasumi ja muude maksubaasi seisukohalt oluliste elementide ümbermängimiseks, sealhulgas riikide lõikes, et uudse maksusüsteemi pihtide vahelt võimaluste piires välja hiilida. Selliste püüdluste tõrjumiseks on OECD maksureformi reeglistik kavandatud pika ja põhjalikuna, mis omakorda nõuab ettevõtetelt nende keeruliste normidega kursis olemist,” lisas Hazak.
Eestis kehtiva ettevõtete tulumaksu süsteemi peamiseks eripäraks on kasumi maksustamine mitte selle teenimise aastal, vaid alles siis, kui kasum jaotatakse, näiteks rahaliste dividendidena või muul moel ettevõttest välja võetakse.
“OECD algatatud maksureformi reeglistikus on esile toodud erisused jaotatud kasumi maksustamisel põhinevatele tulumaksusüsteemidele, mida Eesti eeskujul rakendavad ka Läti ja Gruusia – peale kasumi teenimist on ette nähtud kuni nelja-aastane periood, mille jooksul kasumi jaotamisel tasutav tulumaks loetakse globaalse minimaalse tulumaksu nõudeid täitvaks, see tähendab kavas on piirata aega, mille jooksul võib kasumit ilma maksustamata jaotamata hoida,” selgitas ta.
Seega jätkub Hazaku sõnul Eesti kui jaotatud kasumi maksustamist rakendava riigi erisus võrreldes klassikalist kasumi maksustamist kohaldavate riikidega ning see võib jätta või muuta Eesti atraktiivseks rahvusvahelistele ettevõtetele, kes ei soovi teenitud kasumit koheselt omanikele jaotada. “Küll aga peab arvestama, et OECD kavandatud maksustamispõhimõtetes on mitmeid nüansse, mis erinevad Eesti praeguse tulumaksusüsteemi omadest ja võivad seeläbi neist puudutatud ettevõtete tegevuskoha valiku stiimuleid ja muid majandusotsuseid mõjutada,” lisas ta.
Hazaku vaates annab globaalse miinimumtulumaksu põhimõtetega kohandumise vajadus hea võimaluse muutunud majanduskeskkonna ja arenguprotsesside kontekstis kaaluda Eesti praeguse tulumaksureeglistiku muudatusi.
“Eesti tulumaksusüsteem soodustab likviidsuspuhvri loomist ettevõtetes, aidates paremini üle elada kriisiperioode. Samas, ettevõtetesse akumuleeruvat kasumit ei jaotata eeldatavasti osalt käitumuslikest kaalutlustest lähtudes, kuna dividendide ja seeläbi maksude maksmise ajastuse üle otsustamine jääb investoritele, kellele võib näida atraktiivne maksude maksmist edasi lükata olenemata sellest, kas akumuleeruvale kasumile on ettevõttes otstarbekat rakendust,” nentis ta.
Seega ei pruugi jaotamata kasum tema sõnul jõuda tootlikkust tõstvateks ja muul viisil konkurentsivõimet tugevdavateks investeeringuteks, mis võiks olla jaotatud kasumi maksustamisel rajaneva süsteemi üks põhieesmärkidest. “Kui Eestil õnnestuks OECD algatatud maksureformi ajel saavutada positsioon innovaatiliste ja kõrget tootlikkust soodustavate investeeringute sihtriigina, mitte pelgalt kasumi ladestamiseks atraktiivse kohana, võib maksureformilt loota panust Eesti majandusarengusse,” leiab teadlane.
