Tallinna tehnikaülikooli rahanduse ja panganduse professori Karsten Staehri hinnangul on ebatõenäoline, et planeeritud maksutõus mõjutaks oluliselt tootmist ja tööhõivet.
"Mõju kogu majandusele on väike nii kaua, kui maksutõus on mõõdukas. Võib-olla kasutatakse vähem autosid ja see võib vähendada ummikuid ja keskkonna saastamist, mis on üldiselt hea. Mõnede ettevõtete kulud võivad tõusta, kuid ka siin on mõju väike," sõnas TTÜ professor intervjuus.
"Planeeritud kütuseaktsiisi tõus Eestis peaks järgmisel aastal tooma sisse 46 miljonit eurot, samas kui sisemajanduse kogutoodang (SKP) on eeldatavasti ligikaudu 22 miljardit eurot," sõnas Staehr, kelle hinnangul moodustab planeeritud maksutõus tuleval aastal 0,2 protsenti SKP-st ja 2017. aastal tõenäoselt 0,3 protsenti SKP-st. "On ebatõenäoline, et planeeritud maksutõus mõjutaks oluliselt tootmist ja tööhõivet," sõnas ta.
"Planeeritud bensiini ja diiselkütuse aktsiisi tõus on suhteliselt väike ning sellel on minimaalne mõju ettevõtete kuludele ning seega ka Eesti majanduse konkurentsivõimele. Probleeme võib tekkida piiriüleses kaubanduses, kui bensiini ja diiselkütuse hinnad tõusevad Eestis palju kõrgemale kui need on Lätis ja Venemaal. Seda olukorda peab tähelepanelikult jälgima," nentis professor.
Ka tuleb tema sõnul meeles pidada, et automaksud on Eestis väga madalad võrreldes paljude teiste EL-i riikidega, eriti põhjanaabritega. "Paljudes riikides tuleb maksta väga kõrget aktsiisi auto soetamisel, samas Eestis tuleb isiklikuks kasutamiseks ostetud autode puhul maksta ainult käibemaksu. Paljudes riikides tuleb tasuda iga-aastast maksu auto kasutamise eest. Eestis on autodelt ja autode kasutamise eest makstavad maksud väga väikesed ning seetõttu sõidavad paljud eestlased suurte ja ebaökonoomsete autodega."
Staehri sõnul ei ole erinevatest maksudest laekuva tulu eraldamisel mingiks konkreetseks sihtotstarbeks mõtet. "Äärmusliku näitena oleks siis näiteks Eestil vaja kehtestada üks maks algkoolide finantseerimiseks, teine maks tänavavalgustuse jaoks ja veel üks maks kaitsekulutuste katmiseks. Selline maksude eraldamine sihtotstarbeliseks rahastamiseks muudaks võimatuks valitsuse eelarve haldamise ning see takistaks reformide läbiviimist ja poliitiliste eesmärkide muutmist," leidis ta.
"Kokkuvõtteks võib öelda, et laiapõhjaliste maksude peamine eesmärk on saada maksutulu ilma, et inimesed oma käitumist muudaksid, samas aktsiisi peamine eesmärk on muuta inimeste käitumist."
