Novembri eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,067 miljardit eurot maksutulu. Eelarvesse tasuti 11 kuuga 90 protsenti planeeritud maksutulust. Maksutulu kasvas aastaga 6,9 protsenti, jäädes aasta keskmisest kasvust väiksemaks. Kõige kiiremini kasvasid alkoholiaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu tasumised.
Otseste maksude laekumist toetab kasvus püsinud palgafond, samas tarbimismaksude tagasihoidlik tase peegeldab tarbijate ebakindlust. Novembris palgafondi kasv kiirenes, töökohtade arv oli väikeses languses. Kokkuvõttes sotsiaalmaksu tasumise kasv kiirenes ning seda saab jätkuvalt pidada suhteliselt kõrgeks. Sektoritest vedas novembris palgafondi kasvu energeetika, peamiselt preemiate tasumise tõttu. Töökohtade koguarvu viib langusesse eelkõige töötlev tööstus.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas novembris kohalike omavalitsuste tulumaksu osa toel. Füüsilise isiku tulumaksu riigieelarvesse laekuv osa kahanes novembris maksuvaba tulu tõstmise tõttu 2023. aasta alguses (tööeas 654 euroni ja vanaduspensionieas 704 euroni), vähemlaekumist tasandas inimeste valik lükata maksuvaba tulu kasutamine edasi käesolevasse aastasse. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine novembris kasvas erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksu suurenemise tõttu.
Käibemaksutulu kasv jäi novembris keeruliste majandusolude tõttu oodatust väiksemaks, sealjuures hinnatõusuga sarnasele tasemele. Eratarbijad on majandusolude halvenemise ja madala kindlustunde tõttu hakanud tarbimiskulutusi piirama, mis muudab täiendavad hinnatõusud ettevõtetele keeruliseks. See avaldab käibemaksutulu tõusule pärssivat mõju. Ehkki inimeste ostujõud on taastumas ja keskmine palgakasv ületanud hinnatõusu viimastel kuudel üle kahe korra, jäi jaekaubanduse müügitulu ka novembris püsivhindades langusesse. Seega pole märgata olulises mahus majapidamiste käibemaksutõusu eelset üleüldist kaupade ja teenuste etteostu, kuigi selline käitumine on vahetult enne käibemaksumäära tõusu ootuspärane. Siiski on mõnede kaupade, näiteks sõiduautode, puhul näha kiirenevat müügi kasvu ja sellest tulenevalt käibemaksu tasumise suurenemist. Vastupidiselt tarbimise muutustele on inimeste säästmine suurenema hakanud. Sellele osutab Eesti majapidamiste kaks korda kiirem hoiuste kasv (5 protsenti) 2023. aasta viimastel kuudel, võrreldes esimese poolaastaga. Tegevusaladest vedas novembris käibemaksu tasumise kasvu lisaks mootorsõidukite müügile ka rajatiste ehitus.
Aktsiisitasumiste kõrget taset hoiab üleval alkohoolsete jookide aktsiisitõusueelne ettevarumine. Novembris tasuti alkoholiaktsiisi eelmisest aastast peaaegu kolmandiku võrra rohkem. Kõrget taset põhjustab varumine ning eelkõige soetatakse ette kanget alkoholi ja veini, vähem lahjat alkoholi. Viimase kategooria hindadele on määratõusul minimaalne mõju. Seekord on varude soetamisega alustatud varem kuna jaanuarist ootas ees nii aktsiisimäärade kui ka käibemaksumäära tõstmine.
Kütuseaktsiisi kuised tasumised jälgivad suuresti eelmise aasta dünaamikat. Tasumine on vähenenud eelmise aastaga võrreldes nii novembri vaates kui 11 kuu kokkuvõttes. Tasumiste kasvu hoiab tagasi eelkõige diislikütuse hulgimüük, mis moodustab kogu mootorikütuste müügist 10 protsenti ning mille müük on novembri lõpuks vähenenud pea veerandi võrra. Hulgimüüki mõjutavad eelkõige sektorid, kus kasutatakse paikseid mootoreid ning töötleva tööstuse nõrgenenud majanduslik olukord avaldub hulgimüügile otsest mõju. Mootorikütuste jaehindade langus on jaemüügile seevastu mõjunud soosivalt, kuid novembris oli näha kasvutempo aeglustumist, mis on kooskõlas hindade järjest väiksemate langustega.
Aastatel 2016-2019 vähendasid kütuseaktsiisi tulu piiriülesed tankimised olulises mahus ning alates 2020. aastast on piiriülene tankimine olnud langustrendil. 2022. aastal vähenesid piiriülesed tankimised aasta varasemaga võrreldes 13,8 protsenti. Mahtude vähenemise peamise põhjusena saab, lisaks hinnaerinevuste vähenemisele, välja tuua üleüldise majanduse jahenemise, kus Venemaa agressioon mõjutas suuresti kaubavahetust ning ettevõtete kindlustunnet, mis hakkas kiiresti langema. Piiriülene tankimine on toimunud transpordi- ja logistikasektoris pikaajaliselt. Nii nagu sihtkohad on üle Euroopa, nii on ka käibemaksu tagasi küsitud paljudes erinevates Euroopa riikides toimunud tankimistelt. Deklaratsioonidelt saadud info põhjal saab aga hinnanguliselt öelda, kui suured on Eesti ettevõtete tankimismahud erinevates riikides ning kuidas on need ajas muutunud.
Joonisel 1 on toodud eraldi välja riigid, kust Eesti ettevõtted enim tangivad, lisaks Lätile ja Leedule on nendeks Rootsi, Soome, Poola ja Saksamaa ning ülejäänud Euroopa Liidu riigid on koondatud viimasesse kategooriasse. Kui 2015. aastal moodustasid Lätis ja Leedus tankimine kõikidest piiriülestest tankimistest ca 9 protsenti (7 mln liitrit), siis tankimise tipptase oli 2018. aastal kui osakaal juba kogu tankimisest moodustas 45 protsenti (68 mln liitrit). Piirikaubanduse seisukohalt ongi Läti ja Leedu jälgimine kõige kriitilisem ning peale diislikütuse aktsiisimäärade ajutist langetamist oleme näinud olulist mahtude vähenemist. 2022. aastal mahud vähenesid oluliselt, olles kogu Euroopa Liidu tankimismahust 14 protsenti (13 mln liitrit). Viimase aasta muutus on kindlasti suuresti seotud kaubamahtude vähenemisega ning ei saa kahjuks eeldada, et Läti ja Leedu väiksem tankimine avaldus positiivselt Eesti müügistatistikas. Eesti ettevõtete tankimine Poolas kasvas aga märgatavalt, osaliselt tingis mahtude suurenemise ka sõjalise- ja humanitaarabi transportimine Ukrainasse.
Joonis 1. Eesti ettevõtete piiriülene tankimine riigiti aastatel 2015–2022
Allikas: maksu- ja tolliamet – käibemaksu deklaratsioonidelt maksustatav väärtus
Euroopa Komisjoni lehelt hinnainfo – https://ec.europa.eu/energy/data-analysis/weekly-oil-bulletin_en?redir=1
