Aprilli eest tasuti maksu- ja tolliametile veidi üle miljardi euro maksutulu, mida on rohkem kui eelmisel aastal, kuid samas on eelarve täitmise tempo mõnevõrra aeglasem. Maksutulu kasv kiirenes võrreldes eelmise kuuga ning aasta esimese nelja kuuga on maksutulu kogutud 10,1 protsenti rohkem aasta varasemast.

Töökohtade arv pöördus mais töötamise registri esialgsetel andmetel langusesse

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv aeglustus aprillis 12,1 protsendile, keskmine töötasu kasvas 11,7 ja töökohtade arv 0,3 protsenti. Palgafondi kasvu vedas majutuse ja toitlustuse sektor 22,5 protsendiga, teisel ja kolmandal kohal olid haridus ja avalik haldus seoses õpetajate palgatõusuga aasta alguses. Töökohad on võrreldes eelmise aastaga suurimas languses töötlevas tööstuses, ehituses ja halduses (vastavalt ca ‑4000, -1800 ja ‑1500 töökohta). Töötamise registri esialgsetel andmetel pöördub töökohtade arvu kasv mais langusesse.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv kiirenes aprillis 12,8 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Vastupidine liikumine võrreldes palgafondiga tuleneb maksumuudatuse mõju taandumisest. 2022. aasta aprillis jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, vähendas riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu viie miljoni euro võrra kuus. Füüsilise isiku tulumaksu (nii riigieelarve kui kohalike omavalitsuste osa) laekumine kasvas mais ligi 17 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Tulumaksu on mai lõpu seisuga tagastatud 216 miljonit eurot ja juurde on määratud 80 miljonit eurot. Kui tagastuste maht oli sarnane möödunud aastale, siis juurdemääratud tulumaks ulatus toona 109 miljoni euroni. Juurde määratud tulumaksu summa võib veel muutuda, enamus sellest tasutakse oktoobris. Tulumaksu laekumist riigieelarvesse mõjutab ka maksuvaba tulu kasutamise edasi lükkamine.

Käibemaksutulu kasv ja üldine hinnatõus aeglustusid aprillis sarnases tempos

Käibemaksu tasumine aprillis aeglustus eelmise kuu kasvutempoga võrreldes 1,7 protsendipunkti võrra 5,7 protsendini. Mullust aprillikuud iseloomustas kõrge majandusaktiivsus ning kiire ja laiapõhjaline taastumine COVID kriisist mitmete tegevusalade lõikes. Samas avaldas mõju ka Vene agressioonist tingitud kiire inflatsioon (THI aprill 2022: +18,8 protsenti), mis ühtlasi seadis käibemaksu tasumisele kõrge võrdlustaseme. Sellest tulenevalt oli tänavune mõõdukas käibemaksu kasvuprotsent ootuspärane. Aprillikuu jaekaubanduse reaalkasvu langus (-11 protsenti) peegeldab üha enam majapidamiste üldisest hinnatõusust ja Euribori kasvust tingitud ostujõu ja ühtlasi tarbimise vähenemist.

Aprillis mõjutas käibemaksu tasumise kasvu sektoritest enim ehitus ja kinnisvara. Ehituses ning kinnisvaras suurenes käibemaksu tasumine 2022. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 55 ja 376 protsenti. Ehituse tegevusala tasumise tõus tulenes eelkõige rajatiste ehitusest – elektri- ja sidevõrkude ehitusega seotud müügikäibe kasvust. Kinnisvara puhul on järjest enam märgata aktiivse arendusfaasi taandumist, kuna tegevusala sisendite soetus oli mullusega võrreldes viiendiku võrra väiksem. See mõjutas käibemaksu tasumist positiivselt, sest ettevõtetele tehtavad sisendkäibemaksu tagastused olid tänavu aprillis aastatagusest väiksemad. Realiseerimise faas ehk kinnisvara objektide ja projektide müük on veel hoogu kogumas, millele viitab kinnisvara müügi aprillikuu tagasihoidlik tõus (+0,5 protsenti).

Aprillis aktsiiside tasumine on kauaoodatud kasvus võrreldes aasta varasemaga

Aktsiiside tasumine kokku kasvas aprillis võrreldes eelmise aastaga 6,3 protsenti, kasvu vedas tubakaaktsiisi 20,7 protsendine tasumise suurenemine. Aktsiiside eelarve täitumine toimub eelmisest aastast veidi aeglasemas tempos ning esimese nelja kuuga on tasumised vähenenud eelmise aastaga võrreldes 2,8 protsenti. Alkoholiaktsiisi tasumine võrreldes eelmise aastaga küll suurenes, kuid kasvu tagas võla vähenemine. Deklareerimine on endiselt languses ning seda kõikides alkoholiliikides. Koguste vähenemise taga on eelkõige eestlaste enda tarbimise langus, sest turistide oste peegeldav sadama piirkonna aktsiivsus ja laevareisijate arv on aasta esimese nelja kuuga olulises kasvus. Kütuseaktsiisi tasumise viis aprillis kasvule mootorikütuste deklareerimise suurenemine. Sarnase dünaamikaga olid ka mootorikütuste müügid. Müügihindade langus on kindlasti viimastel kuudel hoogustanud tarbimist, kuid aprilli kasv tuleb peamiselt eelmise aasta madalamast võrdlustasemest. Transpordisektoris, kui peamine diislikütuse tarbija, on kindlustunne endiselt madal ning tellimuste langus väljendub kaubamahtudes.

Alternatiivsetest tubakatoodetest on kahe aastaga suurenenud enim tubakavedelike deklareerimine

Alternatiivseteks tubakatoodeteks nimetame eelkõige uudseid tooteid, nagu näiteks tubavedelikud, tubaka tahke aseaine ehk nikotiinipadjad ja kuumutatavad tubakatooted. Esimesena tulid Eestis legaalselt müügile tubakavedelikud ning nende osakaal 2018. aastal oli veel marginaalne. Viimastel aastatel on lisandunud nikotiinipadjad ja kuumutatavad tubakatooted. Kõigi alternatiivsete tubakatoodete kasvud on olnud peale turule tulekut mitmekordsed ning on näha, kuidas nende populaarsus endiselt veel kasvab, kuid kasvutempod on aeglustumas. Viimase kuue aastaga on alternatiivsete tubakatoodete osakaal kogu tubakaaktsiisi laekumisest suurenenud 0,6 protsendilt 7,2 protsendini (joonis 1).

Käesoleva aasta algusest taastus tubakavedelike aktsiisi tasumise kohustus. Tubakavedelikelt ei tasutud aktsiisi 2021. aasta aprillist kuni 2022. aasta detsembrini ehk paus oli 21 kuud. Toonane otsus oli tingitud piirikaubandusest Lätiga, põhjuseks aktsiisimäärade erinevus. Sellest aastast on Lätis tubakavedelikel sama aktsiisimäär, mis Eestis ehk 0,2 eurot 1 milliliitri kohta ning Leedus on vastav määr 0,19 eurot 1 milliliitri kohta ehk piirikaubandus aktsiisimäära erinevusest pole enam ajendiks. Aktsiisitasumise pausi järel oli oodata, et tubakavedelike tarbitavad kogused on oluliselt kasvanud, kuna sarnast trendi näitasid andmed meie naaberriikide kohta, kuid viiekordne kasv oli siiski ootamatu. Sellel aastal on olnud kuude vahelised kasvud väiksed, seega pigem edaspidi nii suurt koguste muutust tubakavedelikel ei ole oodata. Alternatiivsete tubakatoodete tarbimise kasv kindlasti jätkub ning osakaal tubakaaktsiisi laekumisest on tulevikus tõenäoliselt samuti suurenemas.

Joonis 1. Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi tasumine ja osakaal tubakaaktsiisi laekumisest

Allikas: Rahandusministeerium