Euroliidus ei pea saatja kaubale dokumente kaasa panema, kuid selle tõttu on saajal raske konkreetset kaupa ja tellimust kokku viia.
Tallinna Kaubamaja logistik Liivo Kõdar uurib laekunud saadetise sisu, sest pakile oli kirjutatud vaid saaja aadress ning tellija nimi, puudus aga tellimuse number. Fotod: Rivo Sarapik 
Tollipiiride kadumine ELis kiirendas saadetiste liikumist. Ühtlasi tõi see kaasa selle, et pakkidele-saadetistele ei pea enam pakki saatedokumentidega kaasa panema, piisab vaid pakkelehest. Ehkki dokumentatsiooni kohalt on läinud lihtsamaks, on see veose saajaile teinekord ka mõistatusi kaasa toonud. Näiteks ei ole võimalik vaid komplekteerimislehe alusel tuvastada, millise tellimuse saadetis see on.
Enne ELiga liitumist olid kaubaga kaasas veoleht (CMR), kaubaarve, mille põhjal toll tehti, ning päritolusertifikaadid ja mõnikord ka pakkelehed. “Nüüd on ainult CMR ja heal juhul ka pakkelehed,” selgitas Tallinna Kaubamaja logistik Liivo Kõdar.
Veosega kaasas olevaks nn dokumendiks võib olla näiteks pakkelehe kleeps pakil, mille lisab tarnija. ASi Elcoteq Tallinn logistikajuhi Ivo Volkovi sõnul on sellel enamasti vaid saaja aadress ning pakkeüksuste arv. Selle põhjal ei ole veoki saabumisel lattu võimalik tuvastada, milline tellimus kohale jõudis.
Samuti on keeruline saadetist ning arvet kokku viia, sest regulatsioonide järgi võib kaup ELi sees liikuda saaja mõistes dokumentideta, arved liiguvad postiga, mis on aeglasem kui kauba transport.
Samuti liiguvad veokil tavaliselt erinevad tellimused koos ja nii võib saadetise tellijat või tellimuse numbrit, millele saadetist vastu võtta, teinekord pikalt taga otsida.
Suuremale osale arvetele on Kõdari sõnul kirjutatud, mitu kasti peaks olema ja palju kaalub, nii et viib CMRil oleva infoga kokku, ja kui on pakkelehed, siis saab nendega võrrelda.
“Lahendanud oleme selle probleemi kokkulepetega, et kui kaup on saatmiseks valmis, faksiksid firmad arved ette, seda ca 70% firmadest ka teeb,” lisas Kõdar. “Selgitame pidevalt, et meil on dokumente tarvis, et kaubavoogusid ja tellimusi hallata,” rääkis Volkov.Probleemi saab lahendada klient ise. “Tegelikult pole see vedaja asigi teada, milliseid komponente millisest partiist just täpselt veetakse,” leidis Volkov. “Vedaja asi on siiski kohale tuua see, mis tema kätte usaldatakse, ja mitte olla meie kaubakäsitlussüsteemide ekspert.”
Kui selgitustest pole kasu, tasub uute kokkulepete sõlmimisel lepingus määrata ka nõutavad saatedokumendid.
Balti Logistika klienditeeninduse juhi Agnes Hellaste sõnul küsivad kliendid eksportsaadetiste puhul varasemast enam CMRide tagastamise kohta Intrastati kaubakäibearuande tarvis.
