Rahandusministeerium saatis eile Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Tulumaksuseadusesse lisatakse sätteid eesmärgiga tagada seaduse vastavus dividendide ning litsentsitasude maksustamist reguleerivate EL direktiivide viimaste muudatustega, samuti takistatakse tulumaksukohustuse vähendamist väärtpaberitehingutel.
Euroopa Nõukogu ema- ja tütaräriühingute direktiivi 90/435/EMÜ artikkel 4 lõige 1 muudetud sõnastus kohustab liikmesriike vältima topeltmaksustamist juhul, kui selle liikmesriigi äriühing või teise liikmesriigi äriühing selle liikmesriigi territooriumil asuva püsiva tegevuskoha kaudu saab dividendi teise liikmesriigi äriühingult, kelles tal on vähemalt 20 protsendiline osalus. Liikmesriikidel tuleb topeltmaksustamise vältimiseks kasutada kas vabastusmeetodit või krediidimeetodit. Alates 01.01.2005 peavad krediidimeetodit rakendavad riigid võimaldama lisaks vahetu tütaräriühingu poolt tasutud tulumaksule ka kaudset krediiti ehk ka kõigi madalama taseme tütarühingute tasutud tulumaksu arvestamist.
Siiani on tulumaksuseadus kasutanud topeltmaksustamise vältimiseks krediidimeetodit ilma kaudse krediidi arvestamise võimaluseta. Krediidimeetodi puhul lubatakse välisriigis tasutud tulumaks võtta arvesse Eestis tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamisel. Vabastusmeetodi puhul välisriigis teenitud tulu residendiriigis ei maksustata.
Kuna kaudse krediidi arvestamine on ebaproportsionaalselt keeruline võrreldes täiendava tuluga, mida selle meetodi kasutamine võiks sisse tuua, kasutatakse tulumaksuseaduses edaspidi otseinvesteeringutelt saadud tulu topeltmaksustamise vältimiseks krediidimeetodi asemel vabastusmeetodit ja seda ka juhul kui riikidevahelises maksulepingus on kokku lepitud krediidimeetodi kasutamises. Eelnõu näeb ette vabastusmeetodi rakendamise vaid väljamaksetele, mida tehakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist saadud dividendide arvel.
Välisriigis litsentsitasudelt kinnipeetud tulumaksu Eestis arvessevõtmise osas sätestatakse Eestis jaotatud kasumilt tasumisele kuuluva tulumaksu vähendamise õigus neljas uues EL liikmesriigis (Leedu, Läti, Poola ja Tšehhi) litsentsitasudelt kinnipeetud tulumaksu võrra. Vastav põhimõte tuleneb EL intresside ja litsentsitasude direktiiviga nimetatud riikidele ette nähtud üleminekuperioodist. Praegu on sarnane erisus tulumaksuseaduses ette nähtud Hispaaniast, Kreekast ja Portugalist saadud litsentsitasudelt nendes riikides kinnipeetud tulumaksule. Maksumaksja jaoks positiivset muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt direktiivi muudatuse jõustumise päevast ehk 1.maist 2004.
Lisaks täiendatakse tulumaksuseadust sätetega, mis takistavad füüsilistel isikutel kunstlikku tulumaksukohustuse vähendamist väärtpaberitehingutel. Teatavasti väheneb äriühingu dividendi väljamaksmise järel aktsia puhasväärtus ning seetõttu ka turuhind. Kui füüsiline isik soetab vahetult enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva aktsia ning võõrandab selle vahetult pärast nimetatud päeva, tekib tal maksustamise mõttes üldjuhul kahju väärtpaberite võõrandamisest, mille võrra saab vähendada muude väärtpaberite võõrandamisest saadavat kasu. Samas ei ole aktsiate alusel saadud dividend füüsilise isiku jaoks maksustatav tulu. Praktikast on teada olukordi, kus taolist kahe sätte koosmõju on kasutatud kunstlikult maksukohustuse vähendamiseks. Muudatuse tulemusena selliselt tekkivat väärtpaberikahju muust väärtpaberikasust maha arvata ei saa, kui dividendi aluseks olev väärtpaber soetati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ning võõrandatakse 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva.
Sotsiaalmaksuseaduse täiendamise eesmärk on rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni struktuuriüksuses teenivate isikute abikaasadele ravi- ja pensionikindlustuse tagamine riigi poolt. Eelnõu kohaselt võtab riik endale kohustuse maksta sotsiaalmaksu rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni struktuuriüksuses teeniva kaadrikaitseväelase ja töötava teenistuja kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest kuni abikaasa vanaduspensioniikka jõudmiseni. Sellega garanteerib riik lähetuses oleva kaitseväelase ja teenistuja kaasasoleva mittetöötava abikaasa ravi- ja pensionikindlustuse.
Maksukorralduse seaduse muutmise eesmärgiks on seaduse täpsustamine, selle rakendamisel üleskerkinud probleemide lahendamine ning seaduse teksti vääritimõistmiste korrigeerimine.
Olulisimateks tuleb pidada maksusaladust käsitleva regulatsiooni täpsustusi ja muudatusi, mille eesmärgiks on vältida tõlgendamisel üles kerkida võivaid probleeme. Arvestades MKS`s sisalduvat ranget maksusaladuse kaitse põhimõtet on vajalik, et andmete väljastamise õigus tuleneks seadusest selgelt ja üheselt.
Maksukorralduse seadusesse on lisatud maksuhalduri õigus avaldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) teatud maksusaladust sisaldavat teavet, mis võimaldaks PRIA-l vajalikku kontrolli läbi viia. Seoses SAPARD programmi raames antavate maapiirkondades alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeerigu toetuste saamiseks taotlejatele seatud kohustusega luua maapiirkondadesse töökohti, on PRIA-l vajalik kontrollida toetuste saamise nõuetekohasust ja toetuse sihipärast kasutamist.
Selgemat ja täpsemat regulatsiooni vajas ka seltsingute, ühisuste ja muude juriidilise isiku staatust mitteomavate isikute ühenduste registreerimise kord. Muudatustega on hõlmatud ka mitteresidendist tööandjad, kellel tekib maksukohustus Eestis ning seoses sellega kohustus registreerida ennast maksuhalduri juures.
Seoses Maksuameti ja Tolliameti ühinemisega vajas ühtlustamist ka seni mõnevõrra erinevalt reguleeritud olnud tolliinspektuuride ja piirkondlike maksukeskuste haldusaktide peale vaide esitamise kord.
Eelnõuga antakse maksuhaldurile õigus sooritada täitetoiminguid kiiremalt ja efektiivsemalt ning seega tagada operatiivsemalt nõuete täitmine.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel.
